Foto: Scanpix/PantherMedia
Loe, kuidas oma lapse jäävhammaste tervist hoida. Nende eest hoolitsemine on investeering lapse tervisesse ja sotsiaalsesse edukusse. Ka rahakotile on jäävhammaste eest õige hoolitsemine parandamisest palju kordi odavam.
12.-14. eluaastaks on lapsel kõik piimahambad vahetunud jäävhammaste vastu ning kokku peaks hambaid olema 28. Alates 17. eluaastast võivad lisanduda veel ka kolmandad purihambad ehk tarkusehambad. Kui kõik tarkusehambad lõikuvad suhu, siis on hammaste koguarvuks 32.

Tarkusehambad

Sageli jäävad tarkusehambad lõualuusse peitu, kuna ei mahu hambakaarele ära. Kui see mingeid probleeme ei põhjusta, pole selle pärast vaja muretseda. Vahel aga kipuvad tarkusehambad lõikuma suhu osaliselt — sel juhul on vaid osa tarkusehambast suus näha. Siis võib juhtuda, et on hammast raske puhastada ning ümbritsev ige saab heaks kasvukohaks bakteritele. Ige võib aeg-ajalt muutuda põletikuliseks ning hammas laguneb kergesti. Osaliselt lõikunud tarkusehambad tuleks seetõttu kirurgiliselt eemaldada. On ka inimesi, kellel tarkusehambaid üldse polegi ja kõik tarkushammastega seotud mured jäävad neil kogemata.

Jäävhammaste eest hoolitsemine

Kuna jäävhambad, nagu ka nimi ütleb, peaksid meie suus vastu pidama kogu elu, tuleb nende eest hoolitseda väga korralikult. Suhu lõikudes on hammaste pealmise kihi moodustav email küll välja arenenud kui mitte täielikult mineraliseerunud. Emaili lõplikuks küpsemiseks kulub umbes kaks aastat ning sellel ajal on hammas eriti vastuvõtlik kaariese ehk hambaaukude tekkele.

Kuidas tekivad hambaaugud?

Hambaid kattev email on kõrge mineraalainete sisaldusega ning inimkeha kõige tugevam materjal. Emailis leiduvad mineraalid lahustuvad hapete toimel. Kahjulikud happed tekivad magusate toitude joomisel ja söömisel. Kui me sööme või joome, siis meie suus elavad bakterid toodavad toidus leiduvatest suhkrutest happeid, mis demineraliseerivad hambaemaili. Demineralisatsiooni esimesteks tunnusteks on valged laigud hammaste pinnal. Mida tihedamini happerünnak suus toimub, seda kiiremini arenevad ka hambaaugud.

Hambad tahavad puhata

Hambad vajavad toidukordade vahel nö puhkeaega, et saaks toimuda emaili remineraliseerumine. Ideaalis võiks olla päevas kolm põhitoidukorda ning kaks vahepala. Kõige kahjulikumad on hammastele palju suhkruid sisaldavad ning kleepuvad toidud (nt. saiakesed, küpsised, nätsukommid, karamellkommid). Jookidest sisaldavad palju suhkruid ja ka happeid gaseeritud magusad joogid, apelsini- ja õunamahlad. Soovides neid jooke juua, tuleks seda teha põhitoidukordade kõrvale. Janujoogiks toidukordade vahel peaks olema vesi.

Kui igemed veritsevad

Bakteritest ja toidujääkidest moodustub hammaste pinnale sitke mass ehk katt. Katus leiduvad bakterid ei tooda ainult happeid, vaid ka toksiine. Toksiinid ärritavad igemeid ning tekib igemepõletik. Igemepõletiku tunnuseks on kergesti veritsema hakkavad ja punetavad igemed. Tihtipeale ehmatatakse veritsemisest ära ning ei julgeta hambaid enam nii hoolikalt pesta. Tegelikult on veritsus märk, et hambaid tuleks veel hoolikamalt puhastada, kasutades selleks kindlasti pehmet (soft) hambaharja. Hammaste puhastamine hommikul ja õhtul aitab eemaldada hambakattu ja seeläbi vähendada bakterite arvukust suus. Puberteedieas soodustab igemete veritsemist ka hormoonide tasakaalu muutumine organismis. Ka nende igemeprobleemide puhul aitab hea suuhügieen.

Hambaniit

Lisaks hammaste harjamisele kaks korda päevas fluoriidi sisaldava hambapastaga on vaja jäävhammaste puhul puhastamiseks kasutada ka hambaniiti. Kuna jäävhambad paiknevad tihedasti üksteise kõrval, siis hambahari pole võimeline hammaste vahesid puhastama. Sinna kogunevad toidujäägid ja hambakatt on heaks pinnaseks hambaaukude tekkimisele hammaste vahele. Selliste aukude teket aitab vältida igapäevane hambavahede niidiga puhastamine.

Ära unusta oma lapse hammastega tegeleda

Kindlasti tuleks külastada hambaarsti iga kuue kuu tagant. Kui jätta hambaarsti külastamisesse pikk vahe, siis jõuavad väikesed hambaaugud suureks areneda ning probleeme on rohkem. Kord aastas võiks lasta suuhügenistil hambad põhjalikult katust ja võimalikust hambakivist puhastada.

Teismelised ei ole eriti motiveeritud oma hambaid pesema ja niidiga puhastama. Vanemad peaksid oma lapsi suunama korralikke suuhügieenivõtteid kasutama. Kuna teismelisele on välimus väga oluline, siis võib motiveerimiseks seda aspekti kasutada. Võib lapse tähelepanu juhtida sellele, mis juhtub kui ei puhasta hambaid korralikult ja ei kasuta hambasõbralikke toitumisharjumusi — tekib halb hingeõhk, hambad muutuvad laigulisteks, lagunevad täitsa ära ja tuleb suust eemaldada. Vundamenti hammaste tervena säilitamiseks tuleb laduda juba väikelapseeast alates ning vanemad ise peaksid oma tegevusega olema heaks eeskujuks.


Artikli autor Dr. Triin Kunsing on
Kliinik32
hambaarst





Foto allikas: Eesti Ortodontide Selts