Shutterstock
Vanemad peaksid alati meeles pidama, et lapsed õpivad rohkem nende tegude järgi. Kui vanem veedab pärast tööd pool õhtut teleri ees ja teise poole nutitelefoni ekraani toksides, arvab laps, et selline teguviis on normaalne. Hiljem aga riidleb nutisõltuvuses vanem lapsega, et ta terve õhtu nutiseadmega mängis.

Nii saab laps segaseid signaale ning võib muutuda trotslikuks, sest temale kehtivad sama asja kohta teistsugused reeglid kui vanematele.

Seega, et nutiseade ei kontrolliks sinu perekonda, tuleb paika panna piirid nii suurtele kui väikestele

Piirid lepi kokku lapsega koos

Nutiseade võib lapse jaoks kujuneda lausa nii heaks ja põnevaks sõbraks, et tal on sellest raske loobuda ning seadmega koos veedetud aeg kipub lõpuks ületama mõistuse piire. Kellelegi ei meeldi olla parimast sõbrast lahutatud ja nii kipub ka laps seadme käest ära võtmisel selle vastu häälekalt protestima.

Et probleem nii sügavaks ei muutuks, võiksid vanemad koos lapsega kohe alguses paika panna seadme kasutamise piirid ning last selle kasutamisel suunata ja eakohaselt virtuaalmaailma ohtudest rääkida. Last reeglite seadmisse kaasates ja talle ausalt asju seletades saavutab vanem temaga usalduse ning hiljem tekib vähem arusaamatusi ja probleeme. Turvalisuse huvides tasub kaaluda vanemliku kontrolli rakendusi. Nende abiga saab piirata nutiseadme kasutamise aega – määrata ajalimiit või iga päeva kohta kindlad kellaajad. Samuti on võimalik määrata, milliseid rakendusi laps saab või ei saa kasutada.

Loogika ja loovus nutiseadmes

Targa vanema juhendamisel saab nutiseadmest hea sõber, mis aitab lapsel targemaks saada ega hõiva seejuures kogu tema aega. Selleks peab lapsevanem esmalt uurima rakenduste sisu ja seejärel last nende kasutamisel juhendama. Peale sõjamängude leidub palju näiteks loovust, loogikat ja keeleoskust arendavaid mänge. Rakendustega saab õppida programmeerimist või joonisfilmide tegemist, millest võib suurema huvi korral kujuneda lapsele hobi.

Koolilaste soovituslik päevane ekraaniaeg on kuni kaks tundi, koolieelikute puhul on see kuni pool tundi. Sel teemal leidub ka vastandlikke seisukohti. Ühe arvamuse kohaselt annab iga suhu kasvanud hammas ühe minuti ekraaniaega päevas. Teised arvavad aga, et enne kooli ei ole lapsel üldse tarvis ekraanidega kokku puutuda. Tavaliselt ostetakse esimene telefon lapsele kooli minnes, sest siis hakkab laps rohkem iseseisvalt liikuma.

Kui ise hea nutikäitumisega eeskuju annate, kasvab lapsestki arukas kasutaja ja nii ei hõiva nutiseade kogu tema aega.