Treener Liina Laur ja õpilased Liisbet ja Anett
Meie koolinoored ei ole vabal ajal füüsiliselt piisavalt aktiivsed ja mida suuremaks nad saavad, seda vähem huvi neil liikumise vastu on, vahendas ERR haridusministeeriumi üldharidusosakonna nõuniku Pille Libliku mõtteid kehalise kasvatuse uuendamise vajalikkusest. Pere ja Kodu vestlus keskkoolinoortega näitas, et liikumiseks on õiget motivaatorit vaja.

Tänavu valminud ülevaade kehalise kasvatuse uuendamise vajadustest loetleb mitu põhjust, miks kehalise kasvatuse ainekava vajab uuendamist. Neist esimesena on välja toodud, et õppeaine ei täida üht oma peamistest sihtidest — ei motiveeri lapsi vabal ajal liikuma, ehkki just see on kehalise kasvatuse eesmärk, kirjutab ERR.

Selgus, et mida vanemaks õpilased saavad, seda väiksem on nende huvi liikumise vastu väljaspool kehalise tunde.

Samas pole see nii sugugi kõikide koolinoorte puhul. Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumi õpilased räägivad Perele ja Kodule, kuidas nad kehalise kasvatuse tunde hoopis trenniklubis tegemas käivad. VHK lõpuklassi õpilased Anett ja Liisbet ütlevad, et regulaarne trenn aitab neid ka õppetöös. Reval-Spordi treener Liina Laur on suunanud ning juhendanud õpilasi nii treeningute kui toitumise puhul.

Millised olid sinu treeningharjumused enne jõusaalis treenimist ning kuidas leidsid tee jõutreeningute juurde?

Anett: Mina olen juba väiksest saadik olnud sportlik. Olen käinud ujumas, mänginud tennist ja tegelenud 10 aastat tantsimisega. Esialgu iluvõimlemisega ja seejärel hip-hop ning contemporary tantsustiiliga. Mingil hetkel aga jäi tantsutrennide juures midagi puudu ning tundsin, et vajan vaheldust. Kuna väga paljud sõbrad käisid samuti jõusaalis, siis tänu sellele jõudsin ka ise selle ala juurde.

Liisbet: Väiksest saadik juba olen olnud aktiivse elustiiliga. Olen tegelenud peotantsuga, ujumisega ning 9 aastat ka kergejõustikuga. Kuid kuna varasemalt oli mul oma kindel treener, kes minu kehaehitust ja teatud tüüpi eripärasid juba tundis, siis Tallinnasse kooli tulles kadus kergejõustikuga tegelemise võimalus ära. Jõusaali treeningute juurde jõudsingi läbi selle, et see on ala, mida ma saan ise nö reguleerida. Näiteks ajaliselt saan ise valida, millal trennis käin, et hoida head füüsilist vormi.

Kas sinu jaoks on kehaline kasvatus õppeainena tund, kuhu lähed pigem hea meelega või tüütu kohustus?

Anett: Kehaline kasvatus on alati olnud üks minu lemmikumaid aineid. See on tund, kus saab end nö välja elada ning lähen sinna alati rõõmuga.

Liisbet: Minule on sport lapsest saadik juba nagu kuidagi sisse kodeeritud. Mu alg- ja põhikool olid samuti mõlemad väga sportlikud koolid ning kehaline kasvatus on alati väga meeldiv tund olnud. Kui ma linna keskkooli tulin, siis oligi alguses väga ehmatav, kui ebasportlikud koolid siin on.

Millisel määral ja kuidas mõjutab regulaarne sport sinu õpitulemusi?

Anett: Kui mul on näiteks kurb tuju, siis on mul väga raske leida motivatsiooni õppetööks. Kuid peale trenni on alati tuju hea ning siis on ka rohkem indu õppida.

Liisbet: Trenn on minu jaoks alati olnud koht, kus end välja elada ning nö lisaenergiat saada. Olgu selleks alaks siis kergejõustik või jõusaal. Pigem sport motiveerib ning toob vaheldust ja puhkust argiellu ning tänu sellele on ka kergem kooliasjadele keskenduda.

Kuidas motiveerid end trenni minema neil hetkedel, kui üldse ei taha, ei jaksa, ei ole viitsimist jne?

Anett: Kõige rohkem motiveerivad eesmärgid. Tean, et kui tahan enda juures midagi muuta, siis pean selle nimel vaeva nägema. Muutused annavad indu juurde.

Liisbet: Üks asi mis mind alati motiveerib, on teadmine, et ma maksan selle eest. Aga lisaks rahalisele väljaminekule motiveerivad mind kindlasti ka uued trenniriided ning oma eesmärkide poole püüdlemine. Isegi neil päevil, kui tunnen, et üldse ei jaksa, siis võtan end kokku ja lähen teen ära ning pärast olen endale tänulik. Tahtejõu arendamine treenib ka isiksust. Kui tunned, et ei taha minna, siis pead end veidi sundima ja kasutama tahtejõudu.

Millised on sinu treeningalased eesmärgid?

Anett: Väliselt sportlikum vorm ning tugevam keha. Nooremana ei väärtustanud ma seda üldse sellisel määral. Käisin aeg-ajalt trennis lihtsalt oma lõbuks, kuid praegu teen seda täiesti teadlikult ning järjepidevalt. Aga ka näiteks jalapressi puhul pidevalt raskust kasvatada.

Liisbet: Kui ma tegelesin kergejõustikuga, siis oli minu eesmärgiks võistelda ning saavutada üha paremaid tulemusi ja kohti. Kuid kui kergejõustikust loobuma pidin, siis üritasin oma mõtteviisi muuta. Nüüd teen ma trenni selleks, et tunda ennast hästi, olla tervislik ja heas vormis. Lisaks sellele on minu eesmärgiks arendada oma keha just kestvusalade puhul. Kuna mul lihas kasvab pigem kergelt ning jõudu on, siis on minu eesmärgiks just oma nõrkusi arendada ja nö südant treenida.

Mida oled õppinud juurde toitumise kohta?

Anett: Varem ma ei mõelnud toitumisele üldse nii palju. Ei teinud vahet magusal ja suhkrul, ega teadvustanud endale, et tegelikult ei ole ju vaja neid komme ja küpsiseid nii palju süüa. Nüüd aga olen saanud aru, et toitumine peab olema hästi mitmekülgne ning vaheldusrikas. Üks väga huvitav ülesanne oligi näiteks toitumispäeviku koostamine. Enne seda ei olnud ma oma toitumisharjumusi üldse sellisel määral analüüsinud.

Liisbet: Eelkõige kindlasti mitmekesisust ja seda, millised toidud ei anna mulle mitte midagi ja millised on need toidud, mida võiksin oma igapäevasesse menüüsse juurde lisada, et saada vitamiine ja jõudu. Kui näiteks varasemalt oli minu taldrikul värsket ja salatit pigem vähe, siis nüüd on vähemalt pool toidukorrast alati just värske salat.

Aga treeningute kohta?

Anett: Alguses oli minu nö "treeningkava" üpris juhuslik. Paljud harjutused jätsin vahele või üldse tegemata. Kui mulle tundus, et nüüd on sellega kõik, siis läksin lihtsalt järgmise masina juurde. Praegu aga teen kindla arvu seeriaid ja kordusi ning mu treeningud on süsteemsed.