Pexels
Piirangud leevenevad ja sel nädalal alustasid kooliruumides õppimisega need õpilased, kelle jaoks on see lünkade vältimiseks hädavajalik. Teistel jätkub distantsõpe.

15. maist alustati Eesti koolides järk-järgult vabamas vormis õppega. Õpetajate Leht uuris koolidest, kes ja kuidas 18. mail kooli läks.

Juuru Eduard Vilde kooli õppejuht Kaia Poom teeb tunniplaani. Ta ütleb, et 18. maist tulid kooli ainult need õpilased, kellel on olnud raske distantsõppega hakkama saada ning kelle vanemad on selleks nõusoleku andnud. Kooli 105 õpilasest tuleb esmapäevast kooli 20.

Õppejuht räägib, et osal õpilastel on ainult mõnes aines vaja järele vastata ja nad saavad ilmselt nädalaga hakkama. Kümmekond peavad vähemalt paar nädalat õppetööga tegelema.

1. ja 6. klassist pole ühtki õpilast, kõige rohkem õpilasi on 8. klassist. On ka paar lõpuklassi õpilast, kes olid ise huvitatud mõne aine õppimisest ja kordamisest, kuna tahavad minna gümnaasiumi, kuhu tuleb teha sisseastumiskatsed.

Kaia Poom ütleb, et kooli otsustati kutsuda need õpilased, kes ei osalenud veebipõhistes tundides. „Arvutid on kõigil olemas, distantsõppe alguses tegi kool küsitluse ja kellel arvutit polnud, said selle koolilt kasutamiseks. Pigem on olnud probleem selles, et vanemad käisid tööl ja jõudsid õhtul hilja koju, osa vanemaid aga ei oska last aidata.”

Rapla vald on olnud Poomi sõnul hästi toetav, küsib pidevalt tagasisidet ja lastekaitsespetsialist on olnud koolile toeks. „Ka tema ei saanud paraku kellegi koju minna, ta küll helistas vanematele, aga kuna muutust ei toimunud, oligi ainus võimalus need õpilased kooli kutsuda,” nendib Poom.

Õppetöö korraldatakse tema sõnul nii, et korraga on klassis maksimaalselt neli õpilast. Klassiruumid on koolis õnneks suured ning nendes on võimalik panna õpilased istuma suurte vahedega. Õpetajatega on kokku lepitud, et püütakse teha nii, et lapsed ka vahetunnis omavahel eriti kokku ei puutuks.

„Hakkame paariminutiliste vaheaegadega vahetundidesse minema ja ilusa ilmaga saab ka õue minna,” selgitab Poom.

Tema sõnul olid kõik õpetajad nõus pärast 15. maid välja tulema ja suhtusid olukorda mõistvalt, sest nad tahavad, et lapsed edasi jõuaksid. „Ka õpetajate jaoks on lisakoormus hakata järgmisel õppeaastal lünki tasandama, pigem on nad nõus praegu panustama,” lisab Juuru kooli õppejuht.

„Oleme õpetajatega kokku leppinud, et pärast 18. maid jätkame distantsõppega,” ütleb Suure-Jaani põhikooli direktor Epp Välba. „Kuid meie kooli Vastemõisa, Tääksi ja Sürgavere väikeõppekohtade õpilased tohivad siis kooli ka minna, sest neil on õpilasi väga vähe ja nii on suhteliselt lihtne piisavat distantsi hoida ja teisi turvanõudeid täita.”

18. maiga algaval nädalal tehakse Suure-Jaani põhikoolis selgeks, missuguseid õpilasi on kindlasti vaja kooli järeleaitamisele kutsuda. Selleks suhtlevad õpetajad nende õpilaste peredega. „Loodame, et nende vanemad saavad oma lapsi kooli tuua, sest üksikute õpilaste pärast koolitransporti tööle ei panda,” lisab Välba, kelle sõnul peavad kontaktõppesse tulevad lapsed olema kindlasti ilma haigustunnusteta. Selle kohta palub kool vanematelt kirjalikku kinnitust.

Alates 25. maist hakkavad õpetajad järk-järgult hindama neid õpilasi, kellel õppekava täidetud, tööd korras ja kes on tõestanud distantsõppe jooksul oma head enesejuhtimise ja iseseisva töö oskust. Nii hakkab vabanema õppetööst järk-järgult õpilasi ja õpetajad saavad rohkem tegelda nendega, keda tuleb järele aidata.

„Põhikooli tahame kindlasti lõpetada aktusega — rakendades kõiki vajalikke turvameetmeid,” tunnistab Välba. „Aktusele tulevad ainult lõpetajad ja nende vanemad. See on pidulik sündmus, kus lõpetajad saavad tunnistused, tehakse fotosid jne. Kas lõpuaktus toimub koolimajas või majaesisel, see sõltub olukorrast.”

Suure-Jaani gümnaasiumis alustati 18. mail konsultatsioone abiturientidele. Samal nädalal jätkuvad ka autoõpetuse loengud 11. klassile. „Autoõpetuse loengul paigutatakse õpilased ruumi soovitatud vahemaad kasutades. Sõidupraktika on autokoolides tänase seisuga lubatud,” selgitab Suure-Jaani gümnaasiumi direktor Evald Sepp.

„Õpilased, kes vajavad järeleaitamist, saavad vastavad juhised. Konsultatsioonid toimuvad neile vajadusel ja võimalikult väikestes gruppides. Püüame olla väga ettevaatlikud, sest konsultatsioone annavad ka mõned riskigrupi pedagoogid,” nendib direktor, kelle sõnul sõltub täieliku kontaktõppe taastamine nende koolis sellest, milline on olukord haiguse levikuga lähinädalatel. Kui distantsõpe aitab vähendada riske inimeste tervisele, siis ollakse valmis jätkama sellega kuni kooliaasta lõpuni.

„Abituuriumi lõpuaktuse loodame korraldada vabas õhus,” lisab direktor.

Tilsi põhikooli direktor Liina Vagula ütleb, et selle nädala jooksul annavad õpetajad teada, kellel on vaja kooli tulla ja kes jätkab kodus. Kooli kutsutakse need õpilased, kellel on tekkinud distantsõppe ajal raskusi. Neid on umbes paarkümmend (koolis on 69 õpilast) ja nad hakkavad koolis õpetajate juures käima graafiku alusel. Ülejäänud täidavad kodusõppe tingimustes projektitöö ülesandeid.

„Meil polnud neid, kel oleks distantsõppe ajal tekkinud koolikohustuse täitmisega probleeme,” nendib Tilsi põhikooli direktor. „Vastupidi — need, kel oli varem koolis käimisega probleeme, otsisid ise õpetajatega kontakti.”

Viluste põhikooli direktori Kersti Juurma sõnul kutsutakse kooli nii palju õpilasi, kui vaja, ja nii vähe, kui võimalik. 83 õpilasest umbes kümnendik hakkab käima graafiku alusel. Otsustatakse nädala kaupa, vastavalt sellele, milline on tulem ja kasutegur.

„Teistega jätkame kodus õppimist,” sõnab Juurma. „Püüame pingeid maha võtta ja pakkuda järjest loomingulisemaid ülesandeid.”

Tallinna koolid jätkavad distantsõppes õppeaasta lõpuni. Tallinna 32. keskkooli direktor Maarja Merigan nendib siiski, et võimalusel tuleb neid õpilasi, kes on distantsõppe käigus kõige suurematesse raskustesse sattunud, kooli järeleaitamistundidesse ja konsultatsiooni kutsuda. „Praegu selgitame välja õpilased, kellel abi vaja,” teatab Merigan, kelle sõnul on saanud suurem osa õpilastest distantsõppega hästi hakkama. Rääkides eriolukorra ajal „kadunud” õpilastest, tunnistab direktor, et nende põhikooliastmes on selliseid kolm 1135-st.

Allikas: Õpetajate Leht