Foto: Pixabay
Kunstiteraapia annab lapsele võimaluse väljendada ennast turvalisel viisil. See on tõhus tundeelu- ja käitumisraskustega lastele. Samuti autismispektri häirete korral.

Laura on teismeline, keda vaevab ärevus- ja paanikahäire. Tema enesehinnang on madal ja ta suhtub iseendasse negatiivselt. Liigse pinge ja keskendumisraskuste tõttu kannatab koolis õppimine. Laura on sageli haige. Lisaks on segased ta suhted sõpradega – kord on sõprussuhted head, teinekord on tülid ja ei suhelda üldse. Vanemad mõistavad ja püüavad tüdrukut aidata... See ei õnnestu.

„Lapsel ei pea olema diagnoositud häiret, kuid kui tal on raskusi koolis keskendumisega või tal on emotsionaalsed probleemid, millega vanem tunneb, et laps vajab abi, on kunstiteraapia igati sobilik,“ kinnitab Confido Meditsiinikeskuse kunstiterapeut Grete Siimut.

Ta selgitab, et Laura puhul aitab kunstiteraapia probleemidega eesmärgistatult tegeleda, toetades positiivse minapildi teket ning teadvustades negatiivseid mõtteid ja mõttemustreid. Lisaks aitab see toetada enesehinnangut ja -sõbralikkust. Terapeut Grete Siimuti eesmärk on õpetada Lauraga sarnase probleemiga noorukitele pingemaandamise tehnikaid, nii kunstipõhiseid harjutusi kui ka teadveloleku tehnikaid ning aidata läbi kunstitööde sõnastada ümber ja anda uusi tähendusi ärevust tekitavatele olukordadele.

*Artiklis nimetatud Laura on prototüüp noorest, kes on loodud sageli esineva probleemi keskselt.

Mis on kunstiteraapia?

Kunstiteraapia on psühhoteraapia vorm, mille käigus laps või nooruk ja terapeut suhtlevad visuaalkunsti tehnikate ja meetodite abil. Mida väiksem on laps, seda mängulisem on teraapia. Mäng aitab luua turvalist keskkonda ja võimaldab lapsel kasutada reaalse elu probleemide ja uskumuste väljendamiseks verbaalset eneseväljendust toetavaid või asendavaid sümboleid.

Kunstiteraapias on lapsel võimalik end väljendada ja tähendusi luua kahel tasandil:

1. mitteverbaalsel tasandil kasutab laps kujutiste loomiseks visuaalset, ruumilist ja motoorset mälu;
2. verbaalsel tasandil loob laps oma jutustuse ja võib seejuures kasutada žeste ja miimikat ning loodud tegelaste ja keskkonna kaudu väljendada oma muresid.

Abiks, kui muresid on raske sõnastada

Mitteverbaalne suhtlus aitab väljendada erinevaid probleeme. „Eriti kehtib see just laste puhul, kes võib-olla ei oskagi kuidagi oma muresid sõnadesse panna,“ räägib Siimut. Lapse mõtte- ja tundemaailm on tihti habras ja teda mõjutavad mitmed tegurid koolis, peres ja väliskeskkonnas. Need võivad põhjustada lapsele muret või teha haiget.

Kunstiteraapia põhineb kolmiksuhtel: laps, terapeut ja lapse kunstilooming. Kunst on kui loominguline eneseväljendus, lapse tunnete ja mõtete koguja ning info vahendaja. Terapeut on seejuures turvaline kaasteeline, kes oskab küsida õigeid suunavaid küsimusi.

Lastele sobib hästi kasutada savi ja meisterdamistehnikaid, kuid teiste vahendite ja tehnikatena kasutab terapeut ka erinevaid värve, fotosid, graafikat, maalimist, skulptuuride tegemist, pildistamist ja filmimist.

Kui teismelistele on hea individuaalteraapia, siis kooliealistele sobib terapeudi sõnul hästi ka grupikunstiteraapia, mille eesmärk on eelkõige empaatiavõime, sotsiaalsete suhete, aga ka üksteisega arvestamise ja identiteedi toetamine. „Tegelikult on mitmetes Eesti koolides olemas ka oma kunstiterapeut, kuigi seda veel kahjuks vaid ennekõike erikoolides,“ sõnab Siimut.

Kunstiteraapial on palju võimalusi. Selle abil saab hinnata ja tugevdada ka vanema ja lapse vahelist suhet. „Väikelapse ja vanema kunstiteraapia puhul on oluline kiindumussuhte toetamine,“ räägib Siimut ja lisab, et vanema ja lapse suhte tugevdamisele peaks tähelepanu pöörama just varases koolieas. Näiteks on vanemal ja lapsel võimalus kunstiteraapia kaudu luua ühine kunstitöö, kus vanem saab jälgida lapse tundeid ja mõttekäiku. See toetab lapse ja vanema koostööd ning teineteise mõistmist.

Loovharjutused pingete maandamiseks

Varases koolieas

Terapeudi sõnu olenevad harjutused lapse vanusest, kogemusest ja kunstilise tegevuse eelistustest. Näiteks, kui varases koolieas laps on pinges, ärritunud või vihane ning ta ei oska või ei soovi rääkida, soovitab terapeut järgmist:

1. pange seinale suurem paber, näiteks A2, ja lubage lapsel guašš värvidega kujutada kõik teda päeva jooksul seganud tunded. Hea proovida ka näpuvärvidega;
2. silmad kinni kritseldamine, vaadake, mis kujundit kritseldus meenutab ja andke sellele nimi;
3. pange mängima lapse lemmik muusika ja julgustage last muusika järgi joonistama;
4. plastiliini ja/või savivoolimine.

Sageli kardetakse, et kunstiteraapias osalemiseks peab oskama joonistada, kuid tegelikult piisab avatud meelest ja huvist kunsti vastu. Kunstiteraapia ei ole kunstiring. Eesmärk pole õppida joonistama või maailma, vaid kunst on psühhoterapeutilise protsessi tööriist, kus terapeut aitab tõlgendada ja mõtestada kunstitöö kaudu pinnale kerkivaid tundeid ja mõtteid.

Lasteaiaealised

2-5 eluaastad on tähtsad lapse sensoorsete ja peenmotooriliste oskuste arengus. Seetõttu on kodus lapsega tegeledes oluline koostegemine ja mängulisus, samuti kõige uue avastamine.

„Kuna lasteaeda minek tähendab uute laste ja täiskasvanutega kokkupuutumist, on tähtis kodus lapsega tegevusi koos teha. See arendab sotsiaal-emotsionaalseid oskuseid ning aitab sealhulgas õppida arvestama asjade jagamisega,“ selgitab Siimut. Sama moodi on kunstiteraapa harjutustega – koostegemine, avastamine ja katsetamine. Loovharjutustes on hea kasutada erinevad materjale, tasapindu, looduses leiduvaid asju, plastiliini, savi ja näpuvärve.

Lasteaiaealeistele lastele ja nende vanematele soovitab terapeut sügisel koos värvilisi puulehti korjata ja värvida neid kas käte või pintsliga (müüakse ka ökoloogilisi näpuvärve), seejärel saab värvitud lehtedega vajutada paberile lehejälje prindid.