Foto: Scanpix
Düsleksia ja düsgraafia tuvastatakse lapsel tihti alles siis, kui emotsionaalne kahju on talle juba sündinud, ometi ei tähenda ju, et vaeglugejad oleksid rumalad. Seda probleemi ei tunta lihtsalt ära — ka Leonardo da Vinci, Napoleon, Winston Churchill, Carl Jung, Albert Einstein ja Thomas Edison olid lugemis ja kirjutamisprobleemidega.

Düsleksia ehk vaeglugemine on spetsiifiline lugemishäire, mille puhul inimese lugemisoskus on sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures oluliselt nõrgem, kui võiks eeldada tema muude võimete põhjal.

Eesti traditsioonis eristatakse düsleksiat ja spetsiifilist kirjutamishäiret düsgraafiat; inglise keeleruumis käsitletakse tavaliselt ka kirjutamishäireid düsleksia avaldumisena, kirjutab logopeed.ee.

Düsleksia puhul võivad olla häiritud sõna kokkulugemise, loetud sõnade tähenduse ja loetu mõttest arusaamise võime. Võib ilmneda lugemisel ühelt realt teisele hüppamist ja lugemist paremalt vasakule; rasketel juhtudel pole laps võimeline kokku lugema isegi kahe- ja kolmetähelisi sõnu.

Düsleksia varasteks tundemärkideks võivad olla hiline kõne areng, ebaselge hääldus, suutmatus riimida, sõnade segiajamine kõlalise sarnasuse või lähedase tähenduse alusel, raskused järgnevuste ja vastavuste õppimisel, raskused ruumi ja liikumise tajumisel jm.

Düsgraafia ehk vaegkirjutamine on spetsiifiline õigekirjahäire, mis ei ole seostatav arengulise ebaküpsusega, neuroloogilise häirega, nägemisvaeguse ega puuduliku õpetamismetoodikaga.

Erinevalt düsleksiast on düsgraafia puhul tavaliselt häälimine korrektne, kuid kirjutades eksitakse häälikute järjekorras või pikkuses, unustatakse kirjutamata sõnalõpud vms.

Kuulsustest düslektikud:

Foto: Scanpix

Düsleksia on sellele briti näitlejatarile olnud nii piitsaks kui präänikuks. Lugemishäire sundis teda lapsena õppima rohkem, kui ta seda ilmselt muidu teinud oleks. Koolis kiusati teda viletsa lugemisoskuse pärast ja kaasõpilased kutsusid Keirat alailma rumalaks. Just häirega toimetulek on kasvatanud temast näitleja, keda teame, on Keira seda teemat täiskasvanuna kommenteerides öelnud.

Foto: Scanpix

Kas teadsid, et see teleseriaalist tuule tiibadesse saanud staar on samuti koolis suurte lugemisprobleemidega maadelnud? Aniston ei teadnud oma düsleksiast enne, kui ta oli 20-ndates. Õpetaja lemmiku asemel sai koolis temast klassi kloun. Diagnoos, mille ta sai alles täiskasvanuna, andis vastuse tema paljudele lapsepõlvest pärit küsimustele. “Ma tundsin, et kõik minu kooliaja traumad said selle diagnoosiga selgituse,” rääkis ta väljaandele “The Hollywood Reporter”.

Foto: Scanpix

Kuulus filmimees ei teadnud kuni oma kuuekümnenda eluaastani, et põhjus, miks teda lapsena narriti ja miks ta kooist välja visati, oli düsleksia. Spielberg kirjutas hiljem enda nohikuaastate kogemustest loo, millest 1985-l aastal sai teismeliste elust rääkiv seikluslik film “The Goonies”.

Foto: Scanpix

Richardi koolidirektor ennustas varakult, et mees lõpetab kas vanglas või saab temast miljonär. Temast ei saanud mitte üksnes miljonäri, vaid miljardär ja ta on nüüdseks ka kuninganna poolt rüütliks löödud. Seda kõike hoolimata düsleksiast. Branson on veendunud, et tema häire on lihtsalt teistsugune mõtlemisviis ja just see, et ta on omamoodi, aitas tal üliedukaks saada.

Foto: Scanpix

Legendaarne maailmakuulus poksija, kes suutis “hõljuda nagu liblikas” ja “nõelata nagu mesilane,” oli võimeline vaid vaevu lugema. Düsleksia oli tema esimene tõsine väljakutse. Mees, kes armastas praalida, et ta on “poksiringis kõige võimsam,” tunnistas oma probleemile viidates, et ega ta polegi kunagi väitnud, et ta oleks ühtlasi ringi kõige targem.

Foto: Scanpix

See mees ei teadnud näitlemisest midagi, kuni ta oli hilistes kahekümnendates, ega teadnud ka oma düsleksiast, kuni ta oli juba kolmekümnendates. Küll aga teadis ta nendest probleemidest, mis selle häirega kaasas käivad. Kuna häiret ei osatud tema noorusajal diagnoosida, siis tuli tal leppida sellega, et teda peeti õppimisvõimetuks. Pääseteeks ja oma sisemise ängi väljenduseks sai Gloveri jaoks just näitlemine.

Ja ka kuulsate koomikute hulgas on düslektikuid

Whoopi Goldberg

Sellel kuulsal näitlejal on nii Emmy, Grammy, Oscar kui düsleksia. Tüdrukut, kelle nimi oli lapsepõlves Caryn, kutsuti koolis rumalukeseks. Üliandekas tulevane näitleja ei teadnud, et tal on düsleksia, seda ei teadnud ka tema õpetajad ning tulevane staar langes koolist välja.

Jay Leno

Koomik ja kuulus saatejuht ei teadnud samuti oma düsleksiast midagi, sest temagi noorusajal ei osatud seda diagnoosida. Seda ei teadnud ka tema õpetajad. Koolis mainiti talle alailma, et oleks aeg ükskord targemaks saada. Enesekindluse leidis ta aga alles siis, kui loomingulise kirjutamise õpetaja palus tal hakata oma naljakaid lugusid, mida ta armastas teistele rääkida, ka paberile panema. “See oli esimene kord elus, kui ma tõesti millegi tegemisele keskenduda suutsin,” rääkis kuulus saatejuht.

Düsgraafia raskeimat vormi nimetatakse agraafiaks. Eesti keeles tekitavad düsgraafikutele enim raskusi kolm häälikupikkust, välted ja nõrgad sulghäälikud. Riigieksami kirjandi hindamisel rakendatakse vaegkirjutajatele diferentseeritud hindamisjuhendit, kus vigadeks ei loeta häälikupikkuse kirjutusvigu.

Alates 2008. aastast on õpilastel, kes düsgraafia tõttu sooritasid kohustusliku emakeele riigieksami mitterahuldavalt, õigus valida riigieksam mõnes teises õppeaines.

Düsleksia põhjusteks on peetud ajukoore kahjustust, vaimse arengu häireid, vale õpetamismetoodikat, kakskeelset kasvukeskkonda jm. UNESCO andmetel võib kuni 10% täiskasvanutest olla eri raskusastmes düslektikud, kes on õppinud oma probleemiga rohkemal või vähemal määral toime tulema.

Eesti pedagoogide arvates on 15-25% algklasside lapsi lugemisraskustega. Düsleksikute osakaal nende hulgas pole teada.

Foto:Scanpix/PantherMedia

PROGNOOS. Düsleksiat pole küll võimalik „parandada“, kuid varajase sekkumise korral on probleemid väiksemad ning saab vältida sekundaarseid probleeme. Varase sekkumise eesmärgiks on ka lapse õpimotivatsiooni hoidmine ning positiivse minapildi säilitamine.

TOETAMINE. Lugemisvilumuseni jõuab vaid harjutades. Oluline on nii kodus kui koolis motivatsiooni hoidmine, eduelamuse tagamine.

Nt: Erinevad keelelised mängud (riimide leidmine), erinvate tekstide kuulamine ja vaatamine, ettelugemine lapsele, kooslugemised, lugemise harjutamine: oleks hea lasta lapsel iga päev lugeda 15min oma valitud teksti.

Kui sulle tundub, et sinu lapsel on lugemise ja kirjutamisega raskusi, siis vaata SIIA!

Allikad: logopeed.ee ja webmd.com