Kui koolis toimub kiusamine, siis esimese asjana soovitatakse pöörduda õpetaja poole. Saates vestlevatel koolinoortel on aga kiusamise korral õpetajate poole pöördumistest erinevad kogemused. Seega annavad nad soovituse „kui õpetaja ei reageeri, siis tuleb olukorra lõpetamiseks kindlasti edasi üritada, alati on koolis ka selline õpetaja, kes kohe reageerib”.

Kiusamise ilmnedes kohe sellega tegelemine hoiab ära raskemad tagajärjed, milleks on enesehinnangu langus, koolistress ja muudki. Üks laagris osalenud ja koolikiusamisega kokku puutunud noor räägib enda kiusamiskogemusest, et “see tekitab tihti tunde, et mida rohkem kiusajad midagi korrutavad, seda rohkem hakkab inimene seda ise ka uskuma.”

Sageli, kuid mitte alati, on kiusamise ohvriks langenud lastel ka kodus ühel või teisel moel raske olukord. Lapsel ei ole turvalist keskkonda ei kodus ega koolis. Selline olukord kahjustab tugevalt noore tervist ja enesehinnangut. Samuti võib kiusamine põhjustada depressiooni ning halvimal juhul panna noort tundma, et lahendus olukorrale puudub täiesti. Tekivad lausa suitsiidimõtted.

„Noorte jaoks, kes teisi kiusavad, nende jaoks on punti kuulumise vajadus kõige suurem, mis on tihtipeale piisavaks ajendiks kellegi teise kiusamiseks või kiusamisega kaasa minemiseks,“ räägib vestluses osalenud koolinoor.

Foto: Erakogu

Koolikiusamisega tuleb tegeleda mitmel tasandil — oluline roll on nii lastel endil, vanematel, kooli personalil kui ka laiemal võrgusikul — noorsoopolitseil, lastekaitsel ja teistel tugispetsialistidel. Koolis olles on noorel võimalik pöörduda ükskõik millise õpetaja või sotsiaalpedagoogi poole. Seda ei pea kartma ega häbenema.

„Kui aga õpetaja ega kool midagi ei tee, siis on lasteabi telefoni number ka olemas ja lastekaitsetöötajad,” märgib vestluses üks noortest. Lasteabi puhul hindavad noored anonüümseks jäämise võimalust - „See võimalus, et sa võid jääda anonüümseks, see pigem tekitab turvatunnet,” toob üks noortest välja. Koolikiusamise korral on alati võimalik pöörduda Lasteabi poole. Seda on võimalik teha anonüümselt helistades tasuta numbril 116111, kirjutades www.lasteabi.ee leheküljel asuvas chatis või pöörduda e-kirja teel. Lasteabi poole võib pöörduda ükskõik kes — nii kiusatav kui ka kiusamist pealt näinud noor, lapsevanem või õpetaja.

Lasteabi podcasti kuula SIIT!

Samuti on alati võimalus pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kelle kontakti leiad oma valla või linna kodulehelt.

Kõige olulisem on julgeda kiusamist märgata ja tegutseda selle lõeptamise nimel, usuvad noored, kes kiusamiseteemalises vestlusringis osalesid.

Pikemalt kuula siit:

Projekti rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames.

Jaga
Kommentaarid