Foto: Pixabay
"Emme, kus mu...." algab ilmselt igas peres mitu lauset päevas. On täiesti normaalne, et seda juhtub sagedamini väikelastega peredes, ent see lause pole võõras ka kooliealiste laste vanematele. Kuidas teha aga nii, et laps oma asju paremini meeles peaks, neid ei kaotaks ega maha jätaks?

Lastepsühholoog Cheryl Gilbert Mac Leod selgitab Todaysparent veergudel, et laste puhul on unustamine tavapärane, sest nende tähelepanu köidavad paljud teised asjad, nii et kui nad õue tormavad, ei ole veepudeli kottipanek prioriteet nende jaoks.

Mõned lapsed on ka lihtsalt loomult paremad oma asjade haldamises kui teised, ent ka vanematel on suur roll selles. "Harjutamisega saab seda arendada," lohutab Mac Leod.

Esiteks on tema sõnul tarvis selleks luua kindel rutiin. "Kordamine aitab lastel asju meeles pidada. Kui nad harjuvad meeldetuletamise peale igal õhtul suhteliselt samal ajal oma pinalit kotti panema, muutub see ühel hetkel automaatseks. Kuni see automaatsus aga saabub, on oluline neid kiitusega ka motiveerida," rõhutab Mac Leod märkamise tähtsust.

Veel üks lihtne nipp: Pane välisukse juurde või koti lähedusse meelespea (väiksematele lastele piltidega), mis aitab meenutada, mis alati välja minnes kaasas olema peab.

Kindlasti on suureks abiks seegi, kui igal asjal on oma koht - nii teab laps täpselt, kust välja kiirustades vajadusel oma müts haarata või päikesekreem ka leida, et kotti pista ja hiljem ka tagasi panna.

"Esimene kord, kui mu laps oma iPodi kaotas, nägime me me palju vaeva ja närvilisi tunde selle leidmiseks. Kui selle päev hiljem leidsime, leppisime kokku, et alati, kui ta seda ei kasuta, tuleb see viia laadjasse tema voodi juures. Sellest päevast peale pole see kadunud olnud," kirjeldab üks ema lihtsat kodus loodud kokkulepet, mis võiks kehtida mille iganes muu kohta ka.

Kui laps midagi õue unustab või ära kaotab, ei ole sinul vaja seda ka otsima või asendama kohe tõtata. Eriti kui laps kaotab sama asja korduvalt, peaks ta ka teadma, et sellisel hooletusel on tagajärg. Kas see on siis oma kassast mõne euro loovutamine uue soetamiseks või venna-õe käest asenduseks saadud asjaga leppimine mõneks ajaks või muul moel kohane karistus, otsustagu juba iga vanem ise. "Kui mu laps oma jooksutossud teist korda kaotas, pidi ta oma venna vanu tosse kandma mõnda aega," kirjeldab üks ema, kuidas ta leebena tunduva karistusega poja palju tähelepanelikumaks muuta oma asjade osas suutis.

Veel üks idee: võid luua lühiluuletuse või kõlava laulukese, milles kõik vajalikud asjad sõnadesse põimitud. Sulle endale ilmselt sobiks sellest inspireerituna: "Võtmed, telo, rahakott, muidu peata karuott."