Scanpix/PantherMedia
„Mulle ei jää see lihtsalt meelde“ – seda ahastavat lauset ei ole sa kindlasti kuulnud mitte ainult oma laste, vaid ka iseenda suust. See aga ei tähenda, asi peabki nii jääma. Vaata, missuguste meetodite abil arvud, luuletused ja faktid kindlalt meelde jäävad.

Esimene tehnika: nii jääb tekst pähe

See toimib eriti hästi viie sammu meetodiga

1. Ülevaate saamine Lase silmadega üle õppetüki eessõna, sissejuhatuse või sisukorra, peatükkide pealkirjade ja alapealkirjade. Ülevaade loob pildi sellest, millest õppetükis räägitakse või kas raamat aitab ülesandele lahendust leida.

2. Küsimuste esitamine Aktiivne lugemine tähendab teksti kohta küsimuste esitamist. Paljud õpilased ei esita küsimus, kuna neil pole eelteadmisi. Seetõttu tuleks tundmatud sõnad välja kirjutada ja parema arusaamise huvides seosed kindlaks teha. Pärast seda aitab väike nipp: kirjuta pealkirjade ja vahepealkirjade järele küsimärk.

3. Põhjalik lugemine Teise lugemise käigus tuleks teha lõikude kaupa väikesi pause ja püüda 2. sammus sõnastatud küsimustele vastata. Tõmba olulisematele mõtetele joon alla.

4. Kokkuvõtte tegemine Seejärel tuleb loetu kirjalikult kokku võtta ja kontrollida, kas kõigile teksti puudutavatele küsimustele on vastatud.

5. Kordamine Viimases sammus kinnistatakse olulisemad sisulised punktid mälus, kus need on abiks näiteks kontrolltöö ajal. Abiks on ka see, kui rääkida tekst kassetile ja seda mitu korda kuulata, näiteks jalutuskäigu ajal. Alternatiivina võib märksõnad veel kord üles kirjutada ja olulisemad punktid värviliseks teha ja/või protsesse piltlikult ette kujutada. Alati on oluline teha märkusi või teksti enne magama minekut veel kord vaadata või kuulata. Vahetult enne magamaminekut loetu, öeldu või mõeldu jääb eriti hästi meelde.


Teine strateegia: eduka referaadi koostamise eeldused

1. Varakult alustamine ja referaadi eesmärgi paikapanemine. Kui sellele küsimusele suudetakse vastata ühe lausega, on pool võitu juba käes.

2. Teema kohta tekstide, allikate ja pildimaterjali kogumine.

3. Tekstimaterjali läbitöötamine. Ülevaatlikkuse saavutamisele aitab kaasa mõttekaardi koostamine. Selleks kirjuta suurele paberile keskele ringi sisse teema. Sorteeri alateemad ja kirjuta need põhiteema ümber eraldi ringide sisse. Määra kindlaks teksti järjekord ja nummerda alateemad vastavalt.

4. Kirjuta referaat valmis, loe see veel kord läbi ja tee lühemaks - valmis ettekanne ei tohi võtta kauem kui 15-20 minutit! Tähtis on, et laused oleksid lühikesed ja selged. Too sobivaid näiteid.

5. Kas on pilte, tahvlile kirjutatavat teksti, koopiaid, seinakaarte, joonistusi, mudeleid, videolõike, kuulamisnäiteid? Kui jah, kasuta ka neid ja märgi need referaadis sobivatesse kohtadesse.

6. Viimistle algust, sest see peab publikus huvi äratama. Väga hästi sobib alguseks mõni lugu, naljakas märkus või teemat puudutav üllatav aspekt. Rambipalaviku vastu on hea nipp alustada publikule küsimuse esitamisega. Seni, kuni kaasõpilased vastust otsivad, on ettekandjal piisavalt aega hinge tõmmata.

7. Koosta väike spikker, mille abil saab ühe punkti juurest järgmise juurde liikuda.

Juba kõneproovis tuleks mõelda silmside loomisele kuulajatega! Põhiline on ettekannet mitte maha lugeda, sest see on publiku jaoks igav. Ning rääkida tuleb valju häälega, et ka tagumised pingid kuuleksid.


Kolmas strateegia: nipid luuletuste päheõppimiseks

1. Arusaamine Millest luuletuses räägitakse? Kirjuta salmide kõrvale märksõnade abil üles sisu. See aitab loo kulgu teadvustada.

2. Meeldejätmise abivahendite kasutamine Tõmba märksõnadele ja riimuvatele sõnadele jooned alla. Tee iga uue lause algus värviliseks.

3. Kujutluspiltide loomine Loe iga salm veel kord aeglaselt ja valjusti ette ning püüa selle sisu ette kujutada.

4. Kontsentreeritud õppimine Lõika paberilehe sisse aken, millesse mahub täpselt üks salm. Õpi tekst salmi kaupa pähe. Abitehnikad: kõnni õppimise ajal ringi, loe luuletust kord valju, kord vaikse häälega, pane liigseid rõhke, kirjuta korduvalt.

5. Kordamine Umbes kahe tunni pärast ja vahetult enne magama minekut loe luuletus veel kord peast ette.


Neljas strateegia: arvude, kuupäevade ja faktide meeldejätmine

Loci meetodit (tuleb ladinakeelsest sõnast locus ehk koht) kasutasid juba Kreeka ja Rooma oraatorid. Nad olid aru saanud, et sisu kulgu on hea meelde jätte kujuteldava tuttava tee abil:

1. Vali endale tuttav tee, kus möödud eri kohtadest (kohvik, suur ristmik, jalgpalliväljak, klaasikonteiner jne) ja kujuta seda endale ette. Sihtpunktini jõudmiseks tuleks mööduda seitsmest kuni üheksast punktist. See hulk vastab aju loomulikule meeldejätmisvõimele.

2. Käi tee mõttes läbi ja jäta igasse punkti üks õpiüksus.

3. Käi tee mitu korda läbi, seosta kohad ja õppematerjal.

4. Vastamise ajal otsi kohad mõttes uuesti üles. Sisu, mille kohtadesse maha jätsid, tuleb nagu iseenesest meelde.

5. Selleks et samu kohti ka hiljem kasutada, tuleb need pärast vastamist puhastada. Selleks tuleb tee mõttes uuesti läbi käia ja kujuteldava luuaga puhtaks pühkida.


Viies õpistrateegia: õppematerjali struktuuri ja ülevaate loomine

Kirjuta spikker! Õppematerjali hindamise ja liigendamise loominguline protsess aitab teadmisi mällu salvestada ja mõista loogilisi seoseid. Tabelite, valemite, skeemide ja loendite visuaalne kujutamine pakub head materjali visuaalsele mälule, kus salvestub teatud sisemine spikker. Hea spikri kirjutamiseks tuleb vastata viiele küsimusele?

1. Mida ma pean teadma? 2. Kus on minu teadmistes lüngad?

3. Milliseid abistavaid seoseid ma saan luua?

4. Kuidas võtta materjal lühidalt ja kindlalt kokku?

5. Kuidas seda veel lühemalt formuleerida?

Kui sa oskad nendele küsimustele vastata, ongi sul olemas ideaalne spikker, mida sul tegelikult polegi enam vaja, sest kõik oluline on juba meelde jäänud. See on kindel.