Lihtsad soovitused, mis aitavad saavutada positiivseid muutusi lapse käitumises

Enamik lapse käitumisviise, mis lapsevanemale muret tekitavad, ei vaja lahenduste leidmiseks põhjalikel koolitustel käimist või spetsialisti poole pöördumist. Negatiivse käitumise ärahoidmisel või vähendamisel saavad olla abiks lihtsad käitumist mõjutavad tehnikad*, mis samas ennetavad ka keerulisemate probleemide teket.

Tehnikate eesmärgiks võib olla nii soovitud käitumise suurendamine kui mittesoovitud käitumise vähendamine. Head käitumist aitab suurendada näiteks nii suuline kui kirjalik tunnustus, millega märgatakse lapse edusamme ja püüdlusi millegi saavutamisel. Samuti lapse motiveerimine üllatuslike preemiatega, meeskondlikud võistlused ühiste eesmärkide saavutamiseks, vaba mäng lapsega jmt. Mittesoovitud käitumist aitab aga vähendada soovitud käitumise korduv ühine läbiharjutamine. Oluline on, et mittesoovitud käitumist tahtmatult ei julgustataks ja see ei pälviks rohkem tähelepanu kui soovitud käitumine.

Ühine mäng on tähtis

Kõige lihtsam tegevus, mis lapse positiivset käitumist suurendab, on mäng koos lapsega. Siinjuures on oluline, et laps saaks ise mängu juhtida, et vanem ei piiraks mängu sisu ega tegevusi. Sinu tähtsaim ülesanne on olla mängus osaline, suunata oma tähelepanu ja kiindumus lapse kuulamisele ning tema tegevuse toetamisele. Lapse fantaasia ergutamine ja tema loodud mängus osalemine tugevdab vanema ja lapse vahelist sidet ning seeläbi aitab ka paremini lapse rõõme ja muresid tundma õppida.

Loo koos lapsega preemiasüsteem

Kuidas aga suunata laps koostööd tegema, kui laps sellest ise huvitatud pole? Mida teha, et laps poeskäigu ajal või restoranis hästi käituks, kodused ülesanded õigeaegselt ära teeks, oma tuba koristaks? Last saab motiveerida näiteks läbi preemiasüsteemi loomise, kus pööratakse teadlikult rõhku hea käitumise märkamisele ja esiletõstmisele. Meisterda vahva purk või kotike, mis sisaldab preemiasedeleid toredate tegevuste kirjeldustega (nt üks õhtujutt tavapärasest rohkem, mänguasjade koristamise vabastus üheks õhtuks, 30 minutit hilisem magamaminek jne). Vähemalt mõned mängulised ja lõbusad preemiad tasub lapsega ühiselt välja mõelda, siis innustab last nii uudishimu kui ka soov enda soovitud auhinda välja teenida.

Seejärel selgita lapsele, millise käitumise (nt et laps istub kolmel õhtul rahulikult õhtusöögilauas) eduka sooritamise eest preemiapurgist autasu saab võtta. Alustada lühikestest, lapse jaoks saavutavatest eesmärkidest (nt 10 minutit õhtusöögiajast istub laps ilusasti söögilaua taga). Mängul peavad olema selged reeglid ja laps peab teadma, millistel tingimustel ta auhinna saab (nt 10 minuti jooksul võib vanem kuni kaks korda meelde tuletada, et jalgade koht on laua all) ja millistel mitte.

Premeerimise üheks osaks on lapse tunnustamine - kui eesmärgiks seatud aeg saab läbi ja laps on käitunud sobivalt, on sinu ülesanne anda lapsele tagasisidet. Too välja, millist head käitumist sa eelnenud aja jooksul märkasid. Kui lapsel on esimesed eduelamused saavutatud, siis võib hakata mängule kuluvat aega pikendama, kuid laps peab olema võimeline siiski enamikul kordadest preemia võitma. See säilitab motivatsiooni õppimiseks ja soovitud käitumise teostamiseks.

Preemiatehnika järjepidev kasutamine toetab selliste oskuste õppimist nagu enesekontroll, lauakombed ja eesmärkide püstitamine ning annab lapsele tagasisidet selle kohta, mida ta teeb hästi. Sobiva käitumise esiletõstmine soodustab erinevate oskuste ja käitumiste omandamist, mis ilma täiskasvanu toetuseta ei pruugikski välja areneda. Empaatiline tähelepanu, hoolivus ja julgustamine on kõik lapse arenguks olulised ning vähendavad tõenäosust, et lapsel tekivad hilisemas eas vaimse tervise probleemid.

Tekita põnev võistlus!

Kuidas aga laps näiteks hommikul õigeaegselt riidesse saada? Pane ta võistlema etteantud ajaga! Ajaga võistlemiseks pane taimer näiteks 30 sekundi peale või loe ise numbreid ühest kolmekümneni ja laps peab püüdma ennast kokkulepitud ajast kiiremini valmis saada. Kiida last, kui ta sooritab tegevuse enne etteantud aja lõppemist. Võistlusele annab palju juurde vanema enda mängulisus ja põnevuse tekitamine. Näiteks saad kahtleva häälega küsida, et „ei tea, kas on üldse võimalik 30 sekundi jooksul riidesse panna?" ja aja lõppedes imestada, et küll laps on ikka enda riidesse panemises osav. See tehnika mitte ainult ei lahenda probleemi lapse hommikuse valmissaamisega, vaid hoiab ära ka lapse ja vanema vahelised võimalikud tülisid hiljaksjäämise teemal.

*Kirjeldatud tehnikad põhinevad rahvusvahelisel Eestisse kohandatud ennetusprogrammil VEPA Käitumisoskuste Mäng, mida rakendatakse programmiga liitunud koolide algklassides. Uuringute põhjal arendab nende kasutamine laste võimet oma käitumist ja emotsioone kontrollida.

Allikas: tarkvanem.ee