perejalaps Foto: Andres Putting
Seda tead kindlasti, mis tunne see on, kui piimahambad hakkavad loksuma ja käsi haarab niidijupi järele, et hambahaldjale kingitust teha. On väga oluline teada, kuidas sellisel ajal oma lapse hammaste eest hoolitseda ja millal ta esimest korda ortodondi juurde viia.

6-12-aastased lapsed: Piimahambad lähevad, jäävhambad tulevad

6-12 aasta vanuses on lastel vahelduva hammaskonna periood. Enne hammaste vahetumist tekivad piimahammaste vahele vahed, mis on seotud lõualuude kasvamisega. See on vajalik, et teha ruumi jäävhammastele, mis on piimahammastest laiemad ja vajavad suhu lõikumiseks rohkem ruumi.

Hambavahetusprotsess algab enamasti kuueaastaselt lõikehammastega. Tihti võivad lõikehammaste asemel esimesteks jäävhammasteks olla aga hoopis ka piimahambarea lõppu ilmuvad purihambad. Hammaste lõikumise järjekorda ja aega näeb jooniselt 1.

Joonis 1 (allikas: www.appledaydental.ca)

Piimahammas hakkab loksuma ja tuleb ise suust ära. Kui aga jäävhammas on oma nuki juba igemest välja lükanud ja piimahammas kuidagi eest ära tulla ei taha, võiks pöörduda hambaarsti poole. Hambaarst aitab piimahamba eemaldada.

Purihammaste hooldus

Kui purihambad on lõikunud, tuleb nende puhastamisele pöörata erilist tähelepanu. Kasutada tuleks fluoriidisisaldusega (1000ppm) hambapastat, mis tugevdab hambaemaili. Soovitavalt võiks pasta pärast hammaste pesu välja sülitada, mitte veega loputada. Nii saab kasulik fluoriid hammastega võimalikult kaua kontaktis olla.

Purihammaste mälumispindadel on sügavad kitsad vaod, kuhu kergesti hambakattu koguneb. Katus elavad bakterid, kes oma elutegevuse käigus toodavad hapet, mis lahustab hambaemaili. See protsess võib lõppeda „hambaaugu" tekkimisega. Vaod hamba pinnal võivad olla kitsamad kui hambaharja harjased ja nii jääb katt eemaldamata. Seepärast võib hambaarst vajadusel soovitada hamba mälumispinna katmist silandiga. Silant meenutab väljanägemiselt täidist ja selle paigaldamine on valutu protsess. Silant tuleks asetada hamba pinnale kohe pärast hamba suhu lõikumist.

7-8 aastaselt tasub külastada ortodonti

Varajases vahelduvas hammaskonnas (7-8 aasta vanuselt) on soovitav teha esimene röntgenpilt (ortopantomogramm) hammastest, et kontrollida jäävhammaste algmete olemasolu. Sellesse vanusesse võiks jääda ka esimene külastus ortodondi juurde.

Ortodontiline ravi seostub enamikele teismeea ja jäävhammaskonnaga, mis on ka õige, kuna ravi teostataksegi enamasti alles pärast jäävhammaste lõikumist. Ortodont on spetsialist, kelle ülesandeks on jälgida hammaste lõikumist ja lõualuude arengut ning kes oskab öelda, et kas ja millal on õige aeg raviga alustada. Teatud juhtudel võib varajane ravi takistada kergemate probleemide muutumist raskemaks ning lühendada ja kergendada hilisemat ravi.

Ortodontilisele probleemile võivad viidata varane või hiline hammaste kaotus, suuhingamine, sõrme/pöidla imemine, kuhjunud/ruumipuuduses olevad hambad, liiga ette ulatuvad hambad, liiga taga või ees olevad lõualuud, põse või suulae hammustamine.

Suuhügieen

Vahelduva hammaskonna perioodil tuleks suurt tähelepanu pöörata suuõõne hügieenile. Hammaste vahetumise tõttu võib hambapesu olla valulik ja lapsed ei taha seda teha. Tagajärjeks on katu kogunemine hammastele ja „aukude" teke.

Hambaaukude ennetamiseks ainult hambapesust ei piisa. Kõige olulisemat rolli mängivad siin lapse, seega terve pere toitumis- ja joomisharjumused.

Esiteks, kui janujoogiks on midagi muud kui puhas vesi, on hammastel raske terved püsida. Teiseks on olulise tähtsusega söögikordade ja nende vaheliste näksimiste arv. Õigemini aeg, mis jääb nende vahele, et hambad saaksid happerünnakust kosuda. Normaalse süljeerituse korral suudab organism happerünnaku tagajärjed hambal taasmineraliseerida 3-4 tunni jooksul. Kui toidukordasid on sagedamini ja janujook ei ole vesi, on happerünnak pidev ja hambasse tekib „auk".

Kuna vahelduva hammaskonna perioodis on tegemist juba koolilastega, on näksimist ja jookide tarbimist raske kontrollida. Siinkohal tahaks lapsevanematele südamele panna, et hambasõbralikud toitumisharjumused tulevad lapsega kaasa kodust ja seega lasub suur vastutus lapse hammaste tervise eest just vanematel. Lapsele võiks lisaks õpetada, et pärast sööki tuleks loputada suud veega. Ka võiks närida ksülitooli sisaldavat närimiskummi. Nätsu võiks närida seni, kuni sellel on maitset.

Ennetada on kindlasti kergem kui ravida! Sellest lähtudes võiks vahelduva hammaskonnaga lapsed käia hambaarsti juures kaks korda aastas, kuna aktiivse lõualuude kasvu ja hammaste vahetumisega toimub suus sellel perioodil palju muutusi.