Märgid, mis näitavad, et sinu last kiusatakse
Kui last koolis kiusatakse, siis on väga suur tõenäosus, et kiusamine on kandunud üle ka internetti.
Kiusamise mõju ja tagajärjed võivad avalduda väga erineval moel. Kahjuks ei ole olemas universaalseid näitajaid, mis sellele viitaksid, kuna muutused käitumises võivad mõnikord peegeldada muid pingelisi ja stressirohkeid sündmuseid elus. Siiski on muutused käitumises kõige sagedasemaks vihjeks raskustele koolis. Küberkiusamine on uusim kiusamise vorm, kuna internet ja nutiseadmed on kiusamise väga lihtsaks teinud. See on sageli oma olemuselt ka anonüümsem, kuna kiusamise eelduseks ei ole enam otsene füüsiline kontakt. Kui last kiusatakse koolis, on suur tõenäosus, et kiusamine on (osaliselt) ka kübermaailma üle kandunud. Kui laps võrreldes varasemaga...
kardab kooli minna või pelgab senist kooliteed (nt bussisõitu, teekonda või palub tavapärasest sagedamini, et vanemad teda kooli viiksid);
- ei taha kooli minna, kurdab koolipäeva eel hommikuti tervisehädasid, puudub põhjuseta tundidest;
- on pinges, ärevil, stressis, vaiksem või ebakindlam;
- kaotab oma asju, need on lõhutud või kriimulised, küsib keskmisest sagedamini raha;
- tuleb koju katkiste riiete, kriimude või sinikatega kehal;
- on tige, endasse tõmbunud ja samas kergesti ärrituv;
- veedab rohkem aega üksinda kui varem, ei suhtle eakaaslastega;
- on nutiseadmeid ja internetti kasutades rohkem ärritunud;
Julgusta last oma mõtteid ja tundeid väljendama.
Kuna kiusamine on emotsionaalselt raske teema, siis tasub arvestada, et laps ei pruugi kohe selleks valmis olla ja võib probleemi olemasolu ka eitada.
Anna oma lapsele mõista, et oled 100% tema poolt.
Arvesta ka, et kiusamisest kui probleemist vabanemine võib aega võtta ja laps vajab emotsionaalset tuge ka siis, kui murest on tõepoolest jagu saadud. Kuna emotsionaalsed haavad paranevad aeglaselt, vajab laps tuge ja kinnitust, et vanemad on tema poolt, niisamuti nagu ka kinnitust, et laps ei ole kiusamises süüdi.
Arutlege koos võimaluste üle, mida laps teha saaks, et kiusamine lõppeks.
Kiusajate tegevus põhineb sageli ootusel või eeldusel, et ohver kindlal viisil kiusamisele reageeriks: hakkaks nutma, läheks segadusse, ärrituks jms.
Ohver võiks aga proovida käitumist, mis sellisele ootusele vastanduks: nt lahkuda olukorrast või mitte reageerida kiusule.
Ehkki küberkiusamine võib sisaldada erinevaid tegevusi (ka selja taga tegutsemist), on küberkiusamise eesmärk sageli ka ohvri alandamine, mis omakorda peegeldab kiusajate ootusi ohvri käitumisele. Ka kübermaailmas võiks seega katsetada nendele ootustele vastupidist käitumist.
Võta vajadusel ühendust veebilehe administraatoriga, kes aitab solvava sisuga tekste või muid postitusi keskkonnas maha võtta ja ühtlasi tuvastada nende autoreid. Tasub mõelda ka materjalide või kuvatõmmiste salvestamise peale juhuks, kui tuleb astuda järgmisi samme. Eriti tõsiste kiusamisjuhtude puhul peaks aga ühendust võtma õiguskaitseorganitega.
Üheskoos lapsega tasub läbi arutada situatsioonid, mis soodustavad nii „pärismaailmas" kui ka internetis kiusamist ning võimalused nende olukordade leevendamiseks ja vältimiseks.
Näiteks koolis tasuks lapsel vältida koolisööklasse üksi jäämist ja eelistada seltskonna lähedust, kuna see suurendab turvalisust. Niisamuti tasuks kaaluda raha või väärtuslike asjade kojujätmist, mida koolis ilmtingimata vaja ei lähe ja mille osas on oht, et kiusajad lõhuvad või võtavad asju ära.
Kübermaailma puhul tasub läbi arutada, millist informatsiooni (sh pilte, videosid) laps sotsiaalmeediakontodel avaldab ja kuidas reageerida (sh mitte reageerida) tegevustele, mis last häirivad.
Soovita oma lapsel mitte avada kiusajatelt või võõrastelt numbritel/e-posti aadressidelt tulnud sõnumeid ja kirju.
Kui sõnumi saatja käib sinu lapsega samas koolis, võta ühendust koolipersonaliga (nt klassijuhatajaga).
Kui kiusamine siiski jätkub, siis ühe meetmena võid kaaluda ka lapse e-posti aadressi ja/või telefoninumbri vahetamist, lisaks tasuks kaaluda e-posti seadistamist selliselt, et kirjad filtreeritakse vastavalt saatjale erinevatesse kaustadesse, et laps neid lugema ei peaks.
Vajadusel salvesta ja dokumenteeri kiusaja saadetud sõnumeid või e-kirju. Sellest on palju abi juhul, kui kiusamise lõpetamiseks tuleb rakendada lisameetmeid.
Julgusta oma last hobide ja muude kooliväliste tegevustega tegelema.
Lisaks positiivsele energiale suurendab see võimalust leida uusi sõpru väljaspool kooli. Need tegevused peaksid seega andma võimaluse kokku puutuda teiste samaealiste lastega. Mõelge koos lapsega läbi, kuidas leida ja hoida sõpru.
Julgusta last sõpru külla kutsuma.
Esialgu võib piirduda ühe sõbra või väiksema seltskonnaga, kuna see annab võimaluse harjutada sõbraks olemise kunsti ja sotsiaalseid oskusi lapsele tuttavas ja turvalises keskkonnas. Lapsevanemale annab see võimaluse näha oma last sõprussuhetes ja arutleda lapsega, kuidas sõprust hoida. Tasub siiski meeles pidada, et lapsele peaks külalisega suhtlemisel piisavalt iseseisvust ja omaette olemise aega jääma.
Mõtle ka tegevuste peale, mis võimaldaksid tõsta lapse enesekindlust läbi positiivse tagasiside ja peegelduse teistelt inimestelt (näiteks tagasiside lapsele treenerilt).
Loe ka seda: Lapse suhtlemisoskusest sõltub koolis palju
Kust saada lisainformatsiooni või abi?
Lasteabi telefonilt 116111.
Lasteabi äpist nutitelefoni jaoks (otsi rakenduste poest sõna „lasteabi“).
Targalt internetis veebilehelt
Teadus- ja tõenduspõhisest kiusamisvastasest programmist koolidele, kiusamisvaba.ee
Terviseinfo veebilehelt
Allikas: SA Kiusamisvaba Kool, suurimjulgus.ee
