Lapsed ja kool-9 Foto: Ilmar Saabas
Täna oleme olukorras, kus kõik Eesti koolid on sunnitud oma töökorralduse üle vaatama ja küsimusi tekib esimesel nädalal palju. Proovin Tallinna Krsitiine Gümnaasiumi näitel välja tuua õige olulisema.

Distantsõppele jäänud koolid leiavad kindlasti uuest situatsioonist ka positiivseid külgi. Alustangi kogemuste jagamist just nendest.

  • Väljapuhanud laps saab ise planeerida oma tööpäeva.
  • Tagasisidestamisel saavad õpilased praktiseerida oma digioskusi
  • Õpilaselt-õpilasele koostööoskus aitab mõnikord enamgi kui õpetaja selgitus
  • Uute võimaluste kasutuselvõtt aitab kiiresti kohaneda uue situatsiooniga
  • Vastutuse jagamine tihendab sidemeid kooli ja kodu vahel
  • Lapsevanemate konstruktiivne tagsiside aitab koolidel koduõppe protsessi vastavalt oludele kohaldada
  • Kiire infovahetus
  • Õppetööga seotud probleeme jagavad õpetajad omavahel viruaalmaailmas tihedamalt kui koolimajas viibides
  • Juhtkonna info jõuab operatiivselt läbi klassijuhataja lapsevanema ja õpilaseni

Tähelepanu peaks pöörama sellele, õpetaja töökoormus suureneb. Õpilase töökoormust saab koos kolleegide ja lastevanemate tagasisidega reguleerida.

Soovitus: andke õpilasele nädalaplaan ja õpilane saab ise valida, millal ja mida ta teeb, millist ülesannet täidab.

Distantsõppel oleva õpilase ning õpetaja tööaega tuleks mõistlikult piiriteda

Paljud õppeained ei vaja tunniplaanijärgset kohalolekut (näiteks jutustavad ained, muusika jne.), küll aga võiks rõhutada, et õpilane edastaks oma kodutöö õppepäeva jooksul. Samal perioodil võiks õpilane ja vajadusel ka lapsevanem esitada tekkinud küsimused. Õhtustele küsimustele vastab õpetaja järgmisel tööpäeval. Sellest tulenevalt ei ole mõistlik väga kindlad ajalised piirangud kodutöö esitamiseks. Pigem on oluline kahepoolne suhtlus.

Töö- ja puhkeag peaks kindlasti jääma tavapärastesse raamidesse

Töö planeerimisel kindlasti arvestada, et kodudes on enam kui üks koolilaps ja tulenevalt tänasest olukorrast on ka paljud lapsevanemad jäämas kodukontoritesse. Mõistlik oleks kokku leppida ja planeerida koduste digivahendite kasutamise maht.

Rõhutada tuleks ka lapse isiklikku vastutust õppimisel, mis ei nõua otsest tagasisidet õpetajale. Tekkinud olukorras ootame vanemate ja kodu toetavat rolli õpilase iseseisva õppetöö jälgimisel. Vanemal on otsene kontakt õpilasega. Elav sõnum motiveerib alati paremini kui distantsilt esitatud arvutisõnum. Õpetajad on tänulikud selle aja eest, mis kodu pühendab õppetöö toetamisele.

Toimetulekut ja jõudu koolidele annavad lastevanemate positiivsed sõnumid. Edastan siinkohal Tallinna Kristiine Gümnaasimi lapsevanema sõnum klassijuhatajale:

"Ma ei tea küll, milliste muredega teised lapsevanemad teie poole on pöördunud, aga mina tahaks küll kiita. Minu arust on kool ja õpetajad kogu olukorraga väga hästi hakkama saanud. Õpetajad on ikka nii loovad ja leidlikud kõiki neid koduseid ülesandeid välja mõeldes. Ja tegelikult ju õppetöö toimub, vähemalt meil kodus küll laps toimetab kooliasjadega pea sama kaua, kui koolitunnidki kestaks."

Õpetaja, ära pinguta üle! Lapsevanem, ära mõtle üle!

Oluline on suhtlemine. Distantsõppeks ja suhtelmiseks valige sobivad kanalid, ärge kartke eksida ning katsetage julgelt!

Kriisiolukorrad näitavad kui tugevad me tegelikult oleme.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!