Laps, lapsepõlv, lapse elu Foto: Andres Putting
Lapse silmad arenevad kiiresti, aga kuidas vanemana aru saada, kas laps näeb ikka hästi või on tema silmadega midagi valesti? Vahel laps ei tea isegi, et tema nägemisega on midagi lahti. Teinekord ei julgegi laps öelda, et ta ei näe hästi, kartes, et on ise midagi valesti teinud ning ehk järgneb karistus.

KSA Silmakeskuse arst dr. Ants Haavel selgitab, kuidas vanemana lapse silmade eest hoolitseda.

Foto: Scanpix/PantherMedia

“Kui laps teab, et ei tohi kissitada või kui teda jälgitakse, siis ta võib teeselda, et ta näeb, kuid tegelikult ei näe,” ütleb dr. Ants Haavel ja rõhutab, et seetõttu soovitab ta last jälgida märkamatult. Ehk vaadata, kuidas ta asju vaatab, kui ta pole teadlik, et teda jälgitakse. Kas ta kissitab? Kui jah, siis see võib tähendada, et ta ei näe hästi.

perejalaps
Foto: Andres Putting

“Mõni laps tahab televiisorile väga lähedal istuda ja vanemad kurjustavad, paludes tal kaugemale istuda. Lähedal istumisel võib olla kaks peamist põhjust. Esiteks tunnevad lapsed end lähemal olles rohkem justkui multika sees olevat. Teiseks nad ei näe kaugelt, mis multikas täpselt toimub,” ütleb silmaarst dr. Haavel.

Foto:Scanpix/PantherMedia

Tehke lapsega koos kodutöid. Nii on hea vaadata, kuid lähedale ta vihikutele ja raamatutele läheb. “Kuigi on tavapärane, et plussprillid ehk lähedale nägemise probleemid tekivad 45+ inimestel, siis võib ka väiksematel lastel esineda lähedale vaatamise probleeme,” ütleb dr. Haavel.

Laps, lapsepõlv, lapse elu
Foto: Andres Putting

“Uskumatu, kuidas mõni väga aktiivne laps muutub oluliselt rahulikumaks, kui ta silmad lahenduse leiavad,” teab Ants Haavel. Ta lisab, et pluss-nägemine on isegi natuke ohtlikum kui miinus, sest selle puhul on tõenäolisem laisasilma ehk amblüoopia tekkimine.
Vahel, kasvõi profülaktika mõttes, tasub lapsega teha justkui “nägemise mänge”. Teha selliseid väikesi teste, et kas laps ja vanem näeb ühelt maalt mingeid silte või juhiseid lugeda. “Kui vanem näeb ja laps ei loe välja, siis on see hea märk sellest, et silmadega võib probleeme olla,” sõnab dr Haavel.

perejalaps
Foto: Andres Putting

Uskumatult palju diagnoose pannakse vanemate sisetunde ja jälgimise pealt. “On asju, mida silmaarst lühikese visiidi jooksul ei näe. Näiteks, kas laps väsinuna kõõritab silmi või mitte,” ütleb Haavel. Eelkõige soovitab ta jälgida lapse loomulikku kehakeelt, sest see “reedab” nii mõndagi.
Kontrollige regulaarselt lapse silmi. “Lapse silmad arenevad väga kiiresti. Seetõttu peaks neid kontrollima igal aastal, et võimalikke probleeme varakult avastada.”

Kuigi eeltoodud võimalused on heaks abimeheks, tuvastamaks laste silmaprobleeme, siis tasub neid paaril korral katsetada enne ennatlike järelduste tegemist. “Õhtuti on silmad väsinud, ka täiskasvanutel. Nii võib silmade nägevusteravus muutuda ning olla lihtsalt natuke muutlik, mitte kohe prillikandjale vastav,” rahustab Ants Haavel.

Ning alati on mõistlik lapselt ka otse küsida, et kuidas ta näeb. Kas ta näeb hästi või tunneb ta, et asjad on liiga hägused. “Lapsed on tihtipeale targemad kui me arvame või eeldame,” nendib ta. “Seetõttu võib neilt täitsa otse küsida, et kuidas ta koolis tahvlile näeb ning kas tal on silmadega või nägemisega vahel mingeid probleeme.” Siiski soovitab silmaarst ka valvsust mitte kaotada, sest tihtipeale võivad lapsed ise olla harjunud selle “pooliku” nägemisega ega oska kergelt udust pilti hälbena esile tuua.

Loe ka seda: Viis soovitust, kuidas koolilapse silmi hoida