Kristjan Lukk Foto: Hendrik Osula
Õpetajat, kes alles õpib oma tundides toimuvat hindama, aitavad üllatuslikult enim lapsevanemad.

Esimesed nädalad kooliõpetajana on mind juba muutnud. Olen tähele pannud, et tööle minnes ei taha ma punase tulega ületada ühtegi teed, isegi mitte turvalist tänavat, mis on majadevahelise sissesõidutee juures. Peas vasardab mõte, et kohe peatub siin kõrval troll, millest astuvad maha õpilased, kellele pean eeskujuks olema.

Veelgi olulisem on vast see, et olen hakanud rohkem hindama väikseid asju. Väikestel inimestel on minu vaatevinklist väiksemad mured, kuid nende endi jaoks on tegemist oluliste probleemidega.

Näiteks etteütlusega on laste teadmisi keeruline kontrollida, kui igaühele pole enne öeldud, millisesse kolmest eesti keele vihikust see kirjutada tuleb. Nimelt on põhikooli alguse õpilased harjunud algklasside süsteemiga, kus eesti keele tundides kasutatakse eraldi harjutuste, etteütluste ja kontrolltööde vihikuid. See, et minu jaoks pole oluline, mis nime etteütlust sisaldav vihik kannab, pole laste jaoks vastus. Nad ootavad selgeid juhiseid, sest üksnes nii tekib kindlustunne etteütlust kirjutada.

Ka kohtumised lapsevanematega on minu varasemaid arusaamu muutnud. Tallinna Arte gümnaasium on tavaline piirkondlik kool, kuhu minek on paljude Mustamäe laste jaoks lihtne valik. Vanemad tahavad oma lastele head haridust ning seetõttu nõuavad palju nii lastelt kui ka õpetajatelt. Minu suureks üllatuseks soovitasid vanemad mul lastega käituda kindlameelselt ja rangelt.

Hiljem mõtlesin, et ilmselt on see tingitud sellest, et vanemad teavad, millise käitumisega on nende lapsi võimalik mõjutada.

Koostöö on tähtis

Kindlasti ei loo ma endale illusiooni, et suurt huvi tunnevad kõikide laste vanemad. Osa vanemate huvipuuduse eest hoiatati mind ette. Siiski usun, et järjepidevalt üritades on nende meelt võimalik muuta.

Miks pääses koolide edetabeli tippu Sakala eragümnaasium? Usun, et peale võimalusele teha väikese õpilaste arvuga koolis nendega individuaalsemat tööd, mängisid suurt osa ka vanemad.

nemad, kes panevad lapse erakooli, maksavad õppemaksu, aga erakoolid pole enam ainult rikkurite pärusmaa. Seal käivad ka tavaliste keskklassi perede lapsed – kas kooli individuaalsema lähenemise, teistsuguse ülesehitusega õppekava ja õppekorralduse või millegi kolmanda tõttu. Lapse haridusse investeerivad vanemad on altimad ka kodus õppimisele kaasa aitama.

Just neil põhjustel kavatsen oma ukse lapsevanemate jaoks lahti hoida. Saatsin juba enne vanematega kohtumist e-kirja, milles tutvustasin hindamisjuhendit ja õpilastega sõlmitud kokkuleppeid. Sain päris mitmelt vanemalt vastuse. Üks ütles, et pole harjunud sellega, et õpetajad võivad sedasi vanematega ühendust võtta.

Nagu näha, soovivad ka vanemad õpetajatega suhelda. Vanemad püüavad sageli laste kaudu oma täitumata unistusi teostada, mis pole iseenesest halb, kui seda tehakse sundimata. Aga oma ideaale saab lapsevanem ellu viia koostöös kooliga.

Artikkel ilmus esmakordselt 30.09.2015 Eesti Päevalehes