Õpetajalt lapsevanemale! Pedagoog annab nutikat nõu, kuidas lapsed rahakotisõbralikult kooli saata
1. Õpeta laps oma asju hoidma ja sildista esemeid
Ma alustan oma aastat tavaliselt 2 pastakaga ja aasta lõpuks leiab minu sahtlist hunnikutes malle, joonlaudu, mitukümmend pastakat, markereid, kustukaid, terveid pinaleid, kunstitarbeid ja palju muud. Saadan küll sõnumeid välja, panen asjad nähtavale kohale, pakun erinevatele klassidele, kuid ei midagi. Minu kätte nad ka jäävad. Meil on aasta lõpuks tavaliselt kogunenud ka terve kast omanikuta riideid ning leidub isegi suuski ja muid sporditarbeid. Lapsed unustavad tihti ära, et neil asjad veel koolis ja kevadel ei pruugi ka lapsevanem mäletada, et suusad veebruaris koju ei jõudnud. Seega, palun sildistage oma lapse asju, lisades peale nii klass kui ees- ja perekonnanimi!
2. Õpeta lapsele raha väärtust
Lapsed võistlevad omavahel, seega väidetavalt kaotatud ese võib olla hoopis soov saada uus. Õpetage lastele raha väärtust ja seda, et raha pole lõputult. Samuti rõhutage neile, et asjad peavad kestma — näiteks nutitelefon, mille lapsele ostsite, peab vastu pidama vähemalt 2 aastat. Kuid ometi näen, kuidas neid tahtlikult loobitakse, vastu lauda taotakse ning maha “unustatakse”. Eesmärk alati sama: telefon on vana, tahan uut, uus mudel on väljas, aga ema ütles, et enne uut ei saa kui vana enam ei tööta. Minu soovitus vanematele on, et tehke lastega lepingud, et kui telefon enne teatud aega katki läheb, asendatakse see nuputelefoniga.
3. Suhelge aineõpetajatega enne spetsiifiliste tarvete ostmist
Erinevate koolide, klasside ja õpetajate nõudmised on erinevad ning võivad olla kohati ootamatud ja alguses ka natuke arusaamatud. Näiteks võivad osad õpetajad anda lastele enda poolt vihikud, kuna siis on need õpetaja omad ning ta võib seeläbi nõuda hoolsamat suhtumist. Tihti ostavad vanemad lastele näiteks ka sobimatuid või valesid kunsti- ja käsitöötarbed, seega ärge peljake küsida lisaküsimusi. Õpetaja näitab tavaliselt lastele vajalike esemete näidiseid, ent kogu info ei pruugi neile meelde jääda.
4. Pange pead ja rahakotid kokku
Usinamale ja väiksema kooli kunsti- ja käsitööõpetajale võib teha ettepaneku, et kunstitarbeid võiks ühiselt tellida — kõigile ühesugused, hea kvaliteediga, hulgihind ka kõvasti soodsam ning lapsel on tagatud õiged vahendid. Selle initsiatiivi võiksid võtta lapsevanemad.
5. Hoidke teiste lapsevanematega sidet
Tasub kindlasti leppida kokku sobiv taskuraha kogus, millised summad väljasõidule kulutamiseks on sobilikud, palju peaks sünnipäevadel panustama, mis on loosipakkide hinnapiir ja nii edasi. Sellised eelkokkulepped hoiavad ära palju ebamugavaid hetki. Samuti on vanematel parem ülevaade, kas lapse jutt sellest, et Tõnu saab 20 eurot nädalaraha vastab tõele või mitte.
6. Ära osta lapsele kustutatavaid sulepäid
Õpilasel peab tekkima harjumus tekst korralikult maha tõmmata ja uuesti kirjutada. Tihti näen, kuidas lapsed nühivad terveid lõike maha, mis võtab kohutavalt aega ning enamasti jääb paber ikka määrdunuks ning eksamitel pole see tervitatav. Ise eelistan maha tõmbamist ka seetõttu, et siis on näha, kas eelnev vastus oli õige või väär ning kas laps äkki lihtsalt kahtles endas.
7. Kõige kallim pole alati kõige parem
Pinaleid ja muid vidinaid võib tellida Hiinast. Seda enam, et pooled Eesti kaubandusvõrgus leiduvatest asjadest on juurdehindlusega täpselt sama Hiina toodang.
8. Ole õpikuid ja vihikuid kaanetades loominguline ja säästlik
Ärge raisake raha kilekaantele ja õhukese paberi rullidele, kuna tapeet ja jõupaber on tunduvalt vastupidavamad ning tapeedid võivad lisaks olla ka vahvad ja värvilised. Selle abil võib saavutada ka märkimisväärse kokkuhoiu, kuna tapeedijääke leiab alati nii sõpruskonnast kui ehituspoodide jäägiriiulitelt.
9. Valige koolikott, mida saaks kasutada mitu aastat.
Eriti puudutab see vanemaid klasse, kus uus koolikott igal aastal pole enam nii tähtis. Mina ostsin endale 9. klassis spordiseljakoti matkatarvete poest ja see on nüüdseks vastu pidanud 16 aastat. Enne ostmist kontrollige õmblusi ja trakside kinnituskohtasid ning seda, et kott oleks kerge ja toetaks selga. Seljakottide tüüpviga on, et materjal on küll vastupidav, aga kinnitusel on kasutatud sünteetikat, mis raskusega järele annab ning hargnema hakkab. Uurige kindlasti koti kandevõime kohta. 11. klass tegi mõne aasta eest uurimuse õpilaste seljakottide raskusest ning kaalumisel oli raskeim algklassi kott 8 kilo ning põhikoolis 7 kilo ning õpilased tunnistasid, et kõiki õpikuid pole isegi kaasas. Seega võib raskus koos riiete ja veepudeliga küündida lausa 10 kiloni. Vahel tasub kontrollida ka laste koolikotte, kuna mõnel on seal koguaeg kõik asjad sees ning liigne raskus arenevale seljale pole hea, eriti kui harjumuseks on kotti ühel õlal kanda.
10. Oodake asjade ostmisega.
Augusti lõpus ja septembri algul on paljudes poodides koolitarbed suures sooduses. Kindlasti tasub tähele panna, et suures allahindlustuhinas ei kulutaks raha mõttetute vidinatele, mida võib-olla läheb, aga tõenäoliselt ei lähe vaja.
