Laste kehaline aktiivsus — kuidas erinevate spordialade valikul paremini orienteeruda

Meie laste tänane kehaline aktiivsus erineb kardinaalselt sellest, mis meil endil lapsepõlves oli. Miks? Seda väga lihtsal põhjusel — me ise oleme loonud mugavama ja vähemaktiivse elukeskonna.

Selge, et arvuti ja teleri keelustamisega kaugele ei jõua, need on meie ühiskonna vältimatu osa, küll aga saame lapsi suunata kehalisele aktiivsusele. Kuid see eeldab ka lapsevanemate enda pingutust! Ei saa lastelt nõuda nii ,et ise istute mugavalt teleri ja arvuti ees ja samal ajal nõuate, et mine õue jooksma või mängima. Kohati selgub, et lapsed ei oskagi õues üksi midagi teha — õueminek see on tänapäeval „karistus“. (Meil oli see vastupidi, kes mäletab, siis karistati nii: “Sa jääd täna koju….!” Vot see oli karistus — sest tubast tegevust oli raske leida).

Ise on vaja eeskuju näidata!

Minge koos liikuma — väljas ühine jalutuskäik või terviserajal koos ratta või rulluiskudega sõita, need on ühistegevused, mida vanemad saavad lastega koos teha. Sul on raske ennast käsile võtta? Kui mitte enda pärast, siis lapse pärast tasub seda igatahes teha. Samuti seadke teleri ja arvuti vaatamisele mingid piirid, et vahelduks kehaline tegevus arvutivaatamisega.

Rääkides trennidest, siis pean tunnistama, et suur oli minu üllatus, kui palusin käe tõsta 5 klassi õpilastel (kokku oli kaks klassi ühel minu viimasel kooliloengul), kes regulaarselt vähemalt 2-3 korral trennis käivad. Käe tõstis 99% kuulajatest! Ma pean tunnistama, et ma olin palju pessimistlikumalt meelestatud, olles kuulnud et tänapäeva noored — need sporti teha ei taha. Kindlasti on see protsent varieeruv elukeskkonnast ja võimalustest lähtuvalt ja minu loengule ehk tulevadki teadlikumad, kuid ütlen kohe, et tänapäeval on palju sportimisvõimalusi inimestele ka TASUTA! Sest raha- ja ajapuudus on peamised vanemate argumendid, kui küsida, miks laps millegagi ei tegele. Jooksmine ja mängimine ei maksa midagi. Jalutamine ka mitte. Terviserajad on tasuta sportimiseks parimad ja see on võimalus oma laspega koos olla. Ka linnades on tasuta erinevad terviserajad koos välitrenazööride kasutamise võimalusega.

Millised eelistused trennide osas võiksid olla?

Peab tunnistama, et tänapäeval on erinevate trennide valiku võimalus kordades suurem, kui näiteks paarkümmend aastat tagasi. Seda samuti väga lihtsal põhjausel, lisandunud on väga palju uusi spordialasid ja valik on tõesti väga lai. Mida ma olen oma laste puhul teinud ja mida ma ka ise lapsena tegin, on see, et ma lasen proovida väga erinevaid trenne. See on vajalik selleks, et aru saada, mis neile endale meeldib ja millisele spordialale on neil geneetilised eeldused.

Pean tippsportlase ja treenerina tunnistma, et lihtsalt peale vaadates ei suudaks mina enamus inimestele „diagnoosi“ panna, et mis spordiala talle sobib, kas kestus või jõuala, kas kordinatsiooni ja täpsust vajavad spordialad või selgub hoopis, et talle sobib rohkem mõtlemist vajavad spordialad, kus füüsiline võimekus ei olegi peamine.

Trenn ei tohi olla karistus!

Paljudel lastevanematel on mingi oma nägemus asjast ja ka mingi oma ambitsioon, mida nad läbi laste tegemiste asuvad siis ellu viima — see ei ole iseenesest paha, sest hullem on see kui vanemaid üldse ei huvita, mida lapsed teevad, kuid teisest küljest on ka liigne pealesundimine ja sõna otseses mõttes „vägisi trenni sundimine“ paras stress lapsele. Kõigist ei peagi sportlased tulema, las jääb kunstnikele, muusikutele ja teistele kultuurivaldkondadele ka midagi!

Lastele vanuses 6 — 14 sobivad väga hästi kõik kordinatsiooni ja rühti parandavad trennid

Pallimängud, võimlemine, akrobaatika, kergejõustik, tennis, tantsimine, lastefitness (uus spordiala — akrobaatika ja võimelmise segu) jne.

Sõltumata sellest, millise spordialaga edaspidi tegelete, on nende spordialade harrastajatel palju lihtsam kohaneda mõne muu sporidalaga, sest lapsena loodud treenituse baas, laseb vabalt tegeleda juba edasi ükskõik mis muu spordialaga. Olgu öeldud, olen praktiliselt kõigi eelpool loetud aladega lapsena tegelenud ja nii korvpallis kui käsipallis ka Eesti noortemeistriks tulnud ja hiljem, tegeledes juba noorukieas edasi rohekm jõualadega jõutõstmine ja kulturism, oli mul nende lapsena harrastatud sporialade kogemusest palju kasu.

Noorukieas 14 + võivad lisanduda ka juba rohkem kas jõudu või raskemat füüsilist koormust nõudvad spordialad

Tõstmine, jõutõstmine, kahevõitlusalad — olgu öeldud, et need on väga populaarsed ja erinevaid stiile väga palju, fitness ja kulturism (murdeeas algab poistel aktiivsem lihasmassi kasv ja see on hea aeg regulaarsete jõusaalitreeningutega alustamiseks). Plahvatust, vastupidavust ja jõudu nõudvad sporialad kasvatavad ka noortes enesekindlust ja olgu öeldud, et nende spordialade harrastajad on ka tavaelus ühed rahulikumad tegelased, sest nad elavad ennast oma trennides välja ja ei kipu oma energiat tavakodanike peal välja elama.

Lõpetuseks soovitus lastevanematele: suunake oma lapsi sporti tegema, kuid ärge hakake neist lapseeas tippsportlasi vormima, et oma unistusi täide viia (meie peres on see õnneks välistatud, sest mõlemad vanemad om tippsportlased ja see ambitsoon puudub)! Kannatliku meelt ja tarku otsuseid soovides!

Palju huvitavaid artikleid trenni ja toitumise kohta leiate ka fitness.ee portaalist.