Tuleks arvestada, et ühekordne väljaminek enne kooli ulatub ka tagasihoidliku ostlemise korral tavaliselt üle saja euro. Hea nipp on jagada kulutused mitme kuu peale: augustis võiks soetada asju, mille vajalikkuses oled kindel: koolirõivad, koolikott jms. Koolitarvete – vihikud, pliiatsid, värvilised paberid jms – ostmisega aga tasub oodata seni, kuni oled koolilt saanud nimekirja selle kohta, mida vaja läheb, sest isegi nii lihtsat asja nagu ruuduline vihik müüakse erineva ruudu suuruse ja lehekülgede arvuga.

Ära mine hoogu!

Nii mõnedki lapsevanemad kipuvad üle kulutama – ostetakse asju, mida tegelikult vaja ei lähe või ostetakse vajaminevat liiga palju. Küsi oma tutvusringkonnas eelmistel aastatel kooli läinud laste vanematelt järele, mida ja kui palju neil lapse koolitee alguses tegelikult tarvis oli. Ideid võid saada ka perefoorumitest.

Kui peres on lapsi, kes juba käivad koolis, võiks enne poodi minemist nendegi varud üle vaadata: võib juhtuda, et majapidamises leidub nii tuttuus joonistusplokk, kasutamata värvipliiatsite komplekt kui ka võimlemissussid.

Ehk saate ka koolitoetust?

Pere eelarve lõhkimineku vältimiseks on abiks fakt, et väga paljud omavalitsused maksavad esimesse klassi minevatele lastele koolitoetust. Selle saamiseks pole oluline, kui suur on vanemate sissetulek, vaid laps ja tema üks (vahel ka mõlemad) vanemad peavad olema sellesse omavalitsusse sisse kirjutatud. Mõni omavalitsus – näiteks Tallinn ja Pärnu – on lisaks kehtestanud reegli, et toetuse saamiseks peab laps minema oma elukoha omavalitsuses asuvasse kooli.

Toetuse suurus on väga erinev. Näiteks maksab Tallinn esimesse klassi astujale 320 eurot, Jõgeva 260 eurot, Rae vald 170 eurot, Pärnu 100 eurot ja Tartu 50 eurot. Toetuse saamiseks tuleb kirjutada avaldus. Mõned omavalitsused on kehtestanud vähekindlustatud või paljulapselistes peredes kooliminevatele lastele eraldi toetused. Seetõttu tasub toetusvõimaluste kohta kohalikust omavalitsusest järele uurida.

Jaga
Kommentaarid