Pühapäev Tallinnas Foto: Andres Putting
Kooliminek on lapsele suur samm iseseisvuse poole. Näiteks hakatakse tasapisi harjutama ise kooli-koju liiklemist. Kui lapsed on sellest rohkem õhinal kui hirmul, siis vanemates tekitab tihtipeale juba pelgalt mõte sellest judinaid. Kuidas tagada lapsele ohutu koolitee?

Võib öelda, et lapsevanematena tuleb meil justkui astuda tagasi lapsekingadesse. On ju oluline igal sammul arvestada sellega, et lapse vaateväli on tema väikese kasvu tõttu oluliselt piiratum ning tajud, meeled, otsustusprotsessid ja seoste loomise võimekus alles arengufaasis. Õnneks on liikluskasvatus.ee ja maanteeameti eksperdid jaganud vanematele mitmeid häid nõuandeid, mida teha ja tähele panna, et lapse koolitee oleks võimalikult ohutu.

Nii vähe ületuskohti kui võimalik

Alustage sellest, et leidke üheskoos marsruut, kus on võimalikult vähe teeületuskohti. Teinekord olgu koolitee seetõttu isegi pikem, aga peaasi et ohutum. Ka ületuskohtade valikul tasuks otsustada turvalisemate kasuks. Näiteks kõige lihtsam on lapsel üle tee minna ikkagi fooriga ristmikul või ülekäigurajal. Kui neid ei ole, valige tee ületamiseks koht, kus nähtavus on mõlemas suunas hea, et sõidukijuhil oleks lihtsam last märgata.

Käige läbi kõik kooliteele jäävad ohtlikumad kohad

Peagi tuleb õppida selgeks ka teekond trenni või huviringidesse. Hoolimata sellest, kui turvaliste ületuskohtade kasuks otsustada, võib juhtuda, et teele jääb ka kohti, mis mõnevõrra ohtlikumad kui teised. Selleks on hea, kui käite neid kohti korduvalt üheskoos läbi.

Iseseisvalt liiklusesse tasa ja targu

On selge, et teeületust õppides oleme vanematena esialgu alati lapse kõrval. Kuidas siis aga üldse aru saada, millal on laps iseseisvaks liiklemiseks valmis? Selleks oleks hea, kui enne veel, kui lapse isepäi liiklusse lubate, hakkate esialgu kõndima lapsest paar sammu tagapool, et näha, kuidas ta ise otsuste langetamisega toime tuleb. Nii saate vajadusel kohe vahele astuda ja tehtud eksimusi selgitada.

Õppige üheskoos ohte vältima

Oluline on lapsele selgitada, et liikluses peab kogu aeg kuklas hoidma tõsiasja, et silmad pole mitte autodel, vaid inimestel. Seega isegi kui endale tundub, et lähenev auto on mind märganud, saan selles veenduda alles siis, kui sõidukijuhiga on tekkinud silmside. Silmside olulisus aitab ehk lapsel ka paremini mõista, kui ohtlik võib olla see, kui tee ääres parkivate sõidukite või puude ja põõsaste varjust teed ületada. Samuti seda, miks ühistranspordist väljudes on targem ületada sõiduteed lähimalt ülekäigukohalt või selle puudumisel lasta sõidukil peatusest lahkuda.

Suurimad eeskujud oleme ikkagi ise

Viimaks on kõige olulisem siiski see, millist eeskuju ise näitame. Õpib ju laps teadupärast matkides. Vanemal, kes kiirustades – laps käe kõrval – keelava fooritulega ristmikule jookseb, on märksa raskem lapsele selgitada, miks ta üksi nii teha ei või.

Allikad: maanteeamet, liikluskasvatus.ee

Artikkel ilmus 2020. aasta augustis ilmunud eriväljaandes Kooli!