Sille Roosimaa Keilas Lääne-Harju konstaablijaoskonna ees Foto: Andres Tohver
"Eriolukorra reeglite rikkumisi tuleb noorte puhul ette, kuid pigem on see tingitud hooletusest, kui pahatahtlikust käitumisest," ütleb noorsoopolitseinik Sille Roosimaa, kes toob välja, et kui eriolukorra kehtestamisel eeldati, et probleemiks võib saada reeglite noortepoolne eiramine, siis tegelikult pole see sugugi nii. Noored on tublid. Probleemitekitajad on hoopis täiskasvanud.

Seoses eriolukorraga kaasnevate piirangutega on inimesed muutunud väga tähelepanelikeks ka selle suhtes, mitmekesi kaasmaalsed avalikus ruumis koos käivad ja kas kahemeetrist vahet ikka peetakse. Praegust olukorda kommenteerib Lääne-Harju piirkonnagrupi noorsoopolitseinik Sille Roosimaa:

Noored üldjuhul on väga mõistlikud ja saavad aru hetkel kehtivast eriolukorrast. Rikkumisi tuleb ette, kuid pigem on see tingitud nn hooletusest ning mitte nii väga pahatahtlikust rikkumisest. Eks neid noori ole ka, kes teadlikult ei soovigi korrale alluda ning üritavad leida erinevaid viise, kuidas korra täitmisest kõrvale hoida, kuid seda tuleb ette ka eriolukorravälisel ajal, mil noored tahavad ennast vabas õhus tuulutada, saada eemale kodust ja pingetest, mis seal olla võivad ning soovivad lihtsalt eakaaslastega suhelda.

Eriolukorras teevad rohkem muret siiski täiskasvanud inimesed, kes suhtuvad olukorda märksa tõrksamalt. Jah palju on ka neid, kes on kõigile eeskujuks ning peavad nõuetest kinni, kuid politseiametnikuna puutun kokku just nendega, kes reeglitest kinni ei pea ning tihti nähakse piiranguid vaid isiklikust vaatenurgast. Ei hoolita, et reeglid on kõigile ühtemoodi järgimiseks ja isiklikud motiivid on just täiskasvanute puhul nende arvates piisavaks põhjuseks, et reeglitest mitte kinni pidada.

Täiskasvanutena oleme alati eeskujuks kõigile noortele ning ise korda rikkudes, ei ole meil õigust ka korrarikkumisi noortele ette heita. Seetõttu, vesteldes, kas siis vanema või noorema isikuga, pean vajalikuks alati meelde tuletada, et kõik me oleme eeskujuks kellelegi teisele ja vaid üheskoos pingutades saame olukorda parandada.

Ma ei tooks äsjalõppenud pühadeaega kuidagi teistsugusena välja, kogu see periood on olnud töine ja igapäevaelust tugevalt erinev. Pigem kiidaksin noori, et nad on mõistvad ning pingutavad, leiavad tekkinud olukorras viise kuidas ohutult aega veeta ning on eeskujuks täiskasvanutele. Loodan, et peagi algav kevadine koolivaheaeg aitab leevendada koolinoorte stressi ja aitab natuke tekkinud pingeid maandada.

Muidugi on oluline meeles pidada, et saabuval koolivaheajal tuleb liikudes vältida rahvarohkeid kohti nii siseruumides olles kui ka looduses jalutades; hoida võõrastega maksimaalset distantsi; sõpradega suheldes pidada kinni 2+2 reeglist, ehk koos võivad liikuda kaks inimest hoides üksteisest 2 meetrit distantsi. Pigem soovitan planeerida tegevusi enda perega.

Pidagem ikka eriolukorra reeglitest kinni, nii saame neist ka rutem lahti.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!