Birgit Lao Foto: Ilmar Saabas
COVID-19 tingitud eriolukorra tõttu on õpe viidud distantsõppele alates 16. märtsist. Õpetamine ja õppimine ei ole katkenud, vaid toimub digikanaleid kasutades. Kui toimub õpe, siis tekib ka küsimus, kuidas seda hinnata? "Distantsõppe olukorras on meil tulekul natuke teistmoodi lõpetamised ja lõpueksamid," ütleb Sihtasutuse Innove tegevjuht Birgit Lao.

Eesti koolidel on võrreldes väga paljude teiste riikide koolidega õppetöö korralduses olnud alati suur autonoomia, seda ka hindamise läbiviimisel. Õpilaste tunni ja ka aastaste soorituste vahetu hindamine on iga kooli ja vastava aineõpetaja korraldada. Just see eripära on Eesti hariduse korraldusele iseloomulik ka rahvusvahelises plaanis ja loetakse üheks Eesti hea hariduse tunnuseks.

Tavaolukorras toimub riiklik monitooring ja tagasiside õpitulemuste kohta tasemetööde, põhikooli ning gümnaasiumi lõpueksamite kaudu.


Tasemetööde osas tahan korrata, et need ei ole hinnatavad, vaid õpilastele, õpetajale ja lapsevanemale edasiliikumise kohta tagasisidet andvad testid. Paljud vanemad teavad, et toimuvad eesti keele, matemaatika, loodusainete tasemetööd. Mõnikord on need kevadel, et saada värske kindlus lõppeva aasta õpitulemustest, mõnikord sügisel, saamaks kinnitust, mis on eelnevatel aastatel õpitust meelde jäänud ja kinnistunud.

Sel aastal, distantsõppe olukorras, on meil tulekul natuke teistmoodi lõpetamised ja lõpueksamid.


Haridus- ja Teaduministeeriumi soovitusel võiks hindamine distantsõppes olla pigem kujundav kui numbriline, st pigem kasutada sõnalist, selgitavat tagasisidet õpetajalt õpilasele ning mitte panna hindeid ainesoorituste eest. Hindamise eesmärk ei olegi ju hinde panemine, vaid õpilase arengu toetamine, tagasiside andmine õppeedukuse kohta — seda saabki tihti teha paremini sõnalise tagasiside toel. Sarnaselt tavaolukorrale on ka distantsõppe olukorras koolis toimuv hindamiskorraldus ja -kokkulepped eelkõige kooli enda otsus, Eesti kool on siin autonoomne.

Kindlasti on kooli jaoks väljakutse, kuidas jõuda lõputunnistuse hinnete väljapanekuni. Millele tuginedes need aastahinded kokku saada?


Esmalt põhikoolist. Koolid kasutavad õppetöö läbiviimiseks veerandi-, semestri- või trimestripõhist lähenemist. Mõnel on distantsõppes käes neljas veerand, mõnel kolmas trimester ehk eelnenud 3 või 2 õpitsüklit on läbitud ja õpilastele hindeline tagasiside antud. Seega on õpilase eelnev ainealane teadmine õpetajale teada. Distantsõppele tagasiside andmiseks võiks kaaluda, kas on toimunud edasiminekuid, tase jäänud samaks või on tagasiminekuid. Tuleb välistada sotsiaalsed mõjutegurid (nt puuduv internet, haigus, muu mõjuv põhjus) ning mitte arvestada käitumist ning hoolsust aine tulemuslikkusele tagasisidet andes. See, et lapsel on midagi tegemata, ei pruugi olla ebapiisavate teadmiste tagajärg, selleks võib olla mõni muu oluline põhjus. Kool, koostöös kohaliku omavalitusega, ka kohaliku Innove Rajaleidjaga võiks sellistel juhtudel jõuda põhjusteni, miks õppetöös kas üldse või piisavalt ei osaleta. Distantsõppe olukorras on oluline tuua hindamisse rohkem personaalset lähenemist.

Viimase veerandi, semestri või trimestri hinne võib olla kirjeldatud ka tekstina — millised olid tulemused, tugevused, puudujäägid. Aastahinde puhul ei pea kasutama aritmeetilist keskmist. Näiteks, kui veerandi- või semestrihinded on 4, 4, 5 (ükskõik, mis järjekorras) ja sõnaline kokkuvõte, siis võib ka aastahinne kokku tulla 5. Siin peab lihtsalt olema selgus, kuidas aastahindeni jõuti. Selgituse saab märkida koolitunnistusele.

Gümnaasiumi lõpueksamitest on valitsuse ettepaneku kohaselt (seda eeldusel, et eriolukord eksamitele eelneval kahel nädalal on lõppenud), kavas läbi viia kolm eksamit. Eesti keel, eesti keel teise keelena ja matemaatika. Need eksamid on ettepaneku kohaselt gümnaasiumi lõpetamiseks kohustuslikud ehk neid eksameid sooritamata ei ole võimalik gümnaasiumi lõpetada.

Kõikides ainetes, k.a eksamiainetes, tuleb koolil välja panna aastahinded. Siin saab hinnete panemisel kaalutleda täpselt samamoodi kui eelnevalt põhikooli aastahinnete puhul kirjeldasin. See, et aastal 2020 on tegemist pisut erilise lõputunnistusega, kus riigieksameid on kirjas vaid kaks, tulebki riigi poolt eraldi käsitleda. Vajadusel jagame täiendavat infot teiste riikidega, ülikoolidega, tööandjatega nii, et ühelgi gümnaasiumi lõpetanul ei tekiks takistusi edasistes valikutes.

NÄITED KOOLIDEST:

1 — hea näide sellest, kuidas õpilaste koduste ja hinnatavate tööde mahtu on ühtsete põhimõtete kohaselt hoitud kohasena.

Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpetajad ei pannud õpilastele kahe esimese nädala jooksul hindeid. Distantsõppe olukorras on koolil plaan edasi liikuda selliselt, et rakendusainetes (kunst, tööõpetus, muusika, kehaline kasvatus) ja inimeseõpetus 1.-8.klassides koduseid ülesandeid ei anta. Tunni materjal pannakse endiselt välja e-kooli ja 3. trimestril ei ole nendes ainetes numbrilist hindamist, vaid kasutatakse hinnanguid „arvestatud” või „mittearvestatud”. Õppekoormuse vähendamiseks ei anta lisaks tunnitööle eraldi koduseid ülesandeid ega kehtestata ülesannete täitmiseks ajalisi piiranguid (45 minutit). Selle asemel esitab õpilane klassitööd ja kodused ülesanded kontrollimiseks päeva jooksul või määratud kuupäevaks. Mõjuvatel põhjustel, mis on selgelt kokku lepitud, on õpilasel õigus esitada õpetajale ülesanne kontrollimiseks mõnel muul kuupäeval.

2 — Mari-Liis Sults on loonud koolis ühtsed võimalused jälgimaks, kuidas kujuneb iga õppeaine koormus õpilase vaatest.

Tallinna Kunstigümnaasiumis lepiti kokku kooliülesed hindamispõhimõtted. Õpilasi hinnatakse nii hinnete kui sõnalise tagasisidega — „arvestatud” või „mittearvestatud” ning lisatakse juurde kommentaar, mida õpilane tegi hästi ja mida mitte. e-koolis märgib õpetaja, mis ajaks ootab ta ülesande täitmist (samal päeval või hiljem) või oli antud ülesanne harjutamiseks. Kõikidel õpetajatel on ühtses keskkonnas võimalik näha klassiti või õppeaineti antud iseseisvaid ülesandeid. Kui õpetaja soovib kasutada trimestri hindamisel numbriliste hinnete asemel tehtud ja mitte tehtud põhimõtet, siis selleks kasutatakse trimestri lõpus tähiseid AA (tehtud üle 50%) ja MM (tehtud alla 50%). Õppenõukogu otsusega on kinnitatud õppeained, mida õpetajad hindavad AA ja MM tähisega 3. trimestri. Aastahinded pannakse välja esimese kahe trimestri põhjal.

3 — kujundava hindamise maksimaalset ulatust rakendab Tartu Erakool.

Tartu Erakool rakendab distantsõppel eri tagasiside vorme, näiteks nii suuliselt videotunnis kui ka Classroom-keskkonnas toimuval õppel. Poolaasta hinded said õpilased nii, et analüüsisid kirjalikult oma õppimist ja tegid ettepaneku täheliseks kokkuvõtteks. Järgnes õpetaja seisukoht ja tagasiside ning täht. 9. klassi puhul plaanitakse järeleproovitud ja hästitoiminud süsteemi rakendada ka aasta lõpus „valemiga”: õpitulemused kuni distantsajani + õpilase enesehinnang ja täht distantsajal tegutsemisele + õpetaja hinnang = õppeaine aastahinne põhikooli lõputunnistusel.

Seega kaasatakse õppijad kokkuvõtval hindamisel, mis aitab pinget maha võtta ning oma õppimist eriajal ka analüüsida.

Tartu Erakooli 1. ja 2. kooliastmes on igapäevaselt kasutuses pikk ja lühike tagasiside. Õpetaja kasutab lühikest tagasisidet õpilase esitatu kohta hinnangu andmiseks samal päeval. Vähemalt korra nädalas peab õpetaja andma pikema tagasiside tunnis käsitletud teemade kohta või teeb nädala kokkuvõtte. Videosilla vahendusel annab õpetaja ka suulist tagasisidet. Aasta lõpus on planeeritud mitteeristuv kokkuvõttev üldpädevuste põhine kirjalik tagasiside.

Koolid kasutavad erinevat praktikat. Hindamisreeglid tuleb koolil paika panna ja selgelt kommunikeerida.


Nagu näidetest näha, kasutavad koolid mitmesugust praktikat. Osa koole jätkab numbrilise hindamisega kõigis klassides, osa koole teeb seda mõnes põhikooli klassis, osa üldse mitte. Eks iga kool tee siin omad otsused. Oluline on, et need otsused oleks tehtud ja õpilastele, õpetajatele ning ka lapsevanematele kommunikeeritud. Õppimine ja õpetamine on seda rahulikum, mida selgemini on teada, kuhu me kevadeks jõuame ja mis on selleks vajalikud sammud (hinded, läbitud kontrolltööd vm sooritused). Selgus eelkõige!

Kokkuvõttes peab hindamine olema võimalikult objektiivne, üheselt mõistetav ka juhul, kui hindeid panevad erinevad õpetajad.

Koolis toimiv hindamiskorraldus ja -kokkulepped on eelkõige koolijuhi otsus, seda ei saa keegi teine otsustada. Kui hindamises on veel segadust, puuduvad juhised, siis hea koolipere — võtke hetk ja pange oma kooli hindamisreeglid eriolukorras paika!

Kui koolipere vajab abi erinevate praktikate osas, siis Innove poolt aitame alati.

Birgit Lao
Foto: Ilmar Saabas

Veebiseminar algab kell 19.00 ja on vaadatav Education Nation veebiseminari Facebooki lehel ning YouTube'i kanalis.