Scanpix\PantherMedia
On loomulik, et lapsevanem muretseb oma võsukese iga sammu pärast ja kipub kohati ka üle mõtlema ja tühjast asjast paanikat vormima. Siiski, on olukordi, kus ei ol mõtet liialt muretseda...

1. “Ta on justkui teleka külge liimitud!”

Tõsi, lapsed veedavad üha enam aega televiisori ees, kuid mis seal imestada — meie kasvasime üles kolme-nelja telekanaliga, nendel on kanaleid ja erinevaid saateid lõputult. Aga ära muretse — paljud lapsevanemad tunnistavad, et ehkki nooremana istus nende laps pidevalt teleri ees, leidis ta vanemaks saades endale uued ja olulisemad huvid.

2. “Arvutimängud teevad ta nii agressiivseks!”

Lapsed matkivad tihti agressiivseid stseene, mida nad näevad televiisorist, eriti aga arvutimängudest. Sina aga ära unusta, et sellistel mängudel on ka vanusepiirang ja kui sa lubad oma kaheksa-aastasel mängida 16aastastele mõeldud mängu, saad tunda vaid omi vitsasid. Kui laps on aga vanem, oskab ta paremini eristada mängu reaalsusest ja sul on võimalik talle täpselt seletada, mida vägivald tegelikult tähendab.

3. “Ta passib kogu aeg internetis… ”

Internetis vestlemine on lastele sama, mis meile oli kunagi telefonis rääkimine. Seni kuni laps on ka piisavalt aktiivne ja omab ka elu väljaspool internetti, pole paanitsemiseks põhjust.

4. "Ta ei loe korralikke raamatuid..."

Muretsed, et su laps loeb vaid mängujuhendeid ja multikate subtiitreid? Ära unusta, et ta saab koolis piisavalt õpikutesse puurida ja ta lugemisoskus ei kao kuhugi. Muidugi oleks tore, kui ta ka väljaspool kooli raamatute vastu huvi tunneks, sel juhul tuleb vaid tee kätte näidata...

5. "Internetiotsing teeb koolitööd tema eest!"

Selle asemel, et ajalooõpikust vajalik lõik üles otsida, on mugav vikipeediast vastus leida. Õpilased teavad seda ja kasutavad seda teadmist ka hoolega ära. Sina aga ei pea selle pärast muretsema, sest õpetajad pole eile sündinud ja oskavad selliseid trikke läbi näha - jäta see nende hooleks!

6. "Ta ei suuda enam millelegi keskenduda... "

Kui sul on tunne, et su laps ei suuda enam filmi vaadata või perega aega veeta, ilma et ta pidevalt oma telefoni või arvutit ei kontrolliks, tuleb paika panna piirid. Näiteks perekonnaga koos süües või väljas käies püsigu telefon taskus. Hiljem on laps sulle tänulik, sest nii on elamused ka talle hoopis meeldejäävamad ning ta ei mäleta lähedastega koos oldud hetkedest vaid Facebooki sinist akent.

7. "Ta ei pöördu oma muredega enam minu poole... "

Kaasajal on enamus noorele vajalikke teadmisi kättesaadavad ka internetist, koolist, raamatutest... Sina läksid oma esimeste seksuaalküsimustega ema juurde, sest mujalt polnud lihtsalt nii kerge infot leida. Nüüd eelistavad paljud lapsed piinlikkust tekitavaid vestluseid ema-isaga vältida ja leiavad oma muredele lahendused internetist. Tee aga siiski oma lapsele teatavaks, et oled tema jaoks alati valmis ning ükski mure ei tohiks tunduda jagamiseks liiga piinlik.