Foto: Unsplash
Vilets kuulmine pole enam vanurite probleem. Noored rikuvad massiliselt teadmatusest oma kuulmist valju muusikaga, mis pausideta kõrvaklappidest tuleb.

Arenenud riikides kannatab kuulmislanguse all 16% inimestest. Osalt on see tingitud elanikkonna vananemisest, sest üldiselt pole vanemas eas kuulmise nõrgenemisest naljalt pääsu. Kõrvaarstid diagnoosivad aga järjest tihedamini kuulmislangust ka noortel. Arvatakse, et see puudutab 12–15% neist. Tihti on selle taga klappidest muusika kuulamine igal võimalikul hetkel. Sellepärast kutsutakse neid ka MP3-põlvkonnaks ja kogu maailmas tuntakse nende viletsa kuulmise pärast üha rohkem muret.

1. Kõrvaklappidest muusika kuulamine ohustab kuulmist


Kõrvaklapid on imeliselt tore leiutis, kuid nendest muusika kuulamisega peab piiri pidama. Hea orientiir on umbes tund aega päevas ja muusikat ei tohiks kuulata valjult. Leidub ka äppe, mis tunni pärast hoiatavad, et muusika kuulamine on muutunud kuulmist kahjustavaks.

Oluline on teada, et kuulmise seisukohalt pole vahet, kas sa naudid oma lemmikmuusikat või viibid mis tahes müra keskel. Pole vahet, kui trendikad või kallid kõrvaklapid sul on – mõju kuulmisele on ikka sama.

2. 85 detsibelli on mõistlik piir


Kuulmisele kahjulik toime algab helitugevusest 85 dB, kui viibid sellises müras kaheksa tundi. Võrdluseks – tavakõne tugevus on 50–70 dB, tänavaliiklusel 70–85 ja rokikontserdil 100–120. Mida suuremaks lähevad detsibellid, seda lühemaks jääb aeg, mille möödudes hakkab see kuulmist kahjustama. Näiteks 109 dB juures algab kahjulik mõju juba 1,5 minuti pärast ehk rokikontserdil võid juba poolteise minutiga oma kuulmisele liiga teha. Väga tugeva heli korral võib kohe tekkida pöördumatu kuulmiskahjustus ehk akustiline trauma, mille puhul inimene kurdistub ühest või mõlemast kõrvast.

3. Kuulmine ei taastu


Kuulmislangus on pöördumatu protsess. Liiga valjud helid kahjustavad sisekõrvas olevaid kuulmekarvakesi, mis tugeva helilaine toimel hävivad. Pilt sarnaneb sellele, mida näed viljapõllul, kui sellest on torm üle käinud.

Isegi kui enam mürarikkas keskkonnas ei olda, ei muutu kuulmine uuesti teravamaks. Tõsi, kui kahjustav toime kaob, siis peatub ka kuulmislanguse süvenemine.

4. Kuulmislangus algab hiilivalt


Kui katad silmad, mõistad, milline tundub maailm pimedale inimesele. Kuulmist pole aga võimalik välja lülitada ning sellepärast ei märka me ka kuulmise nõrgenemist. See toimub hiilivalt, pika aja jooksul ja järk-järgult. Näiteks muusikutel on kuulmislangus sagedane kutsehaigus ja nad ise tajuvad seda alles siis, kui on tekkinud juba suur kahjustus.

Kuulmiskahjustuse korral on tänapäeval palju tehnilisi abivahendeid: nii kuuldeaparaadi kui ka sisekõrvaimplantaadiga on võimalik elada täiesti normaalset elu. Paraku on tegu väga kulukate aparaatidega ning täielikult ei suuda need meie loomulikku kuulmist siiski asendada.

5. Lukus kõrvas ära urgitse


Lennuki tõustes ja maandudes muutub õhurõhk kiiresti, mille tagajärjel võivad kõrvad lukku minna. Siis on abi lutsukommi imemisest ja neelatamisest. Mõnikord lähevad kõrvad lukku suure nohuga või ilmse põhjuseta. Nohu korral aitab kõrvad lukust lahti saada nohurohi. Leevendust toob see, kui suled ninasõõrmed ja puhud läbi kinnise nina. Kuuled kõrvades kerget plõksumist ja hakkabki kergem.

Kui sellest abi pole, võib esmalt kahtlustada, et kõrva on tekkinud suur vaigukork. Ise seda urgitsema hakata ei tohi ja enamasti ei ole vaja selle probleemiga ka EMO-sse pöörduda. Perearst loputab korgi kõrvast välja.

6. Kuulmekäiku ära vatitikuga puhasta


Loodus on meid ehitanud nutikalt ja andnud kõrvadele isepuhastumise võime. Seepärast pole vaja kuulmekäigus vatitikuga surkida, et kõrvu puhastada. Nii võib kõrvas leiduva vaigu hoopis sügavamale lükata ning lõpuks tekibki kõrva suur vaigukork, mis hakkab kuulmist häirima. Kõrvu puhasta vaid väljastpoolt, samuti võid kasutada apteekides müüdavaid kõrvaspreisid, mis vaiku vedeldavad.

7. Esimene abimees on perearst


Sisekõrvakahjustus tekib üldjuhul hiilivalt, aga kui ühel hetkel märkad, et mürarikkas keskkonnas ei saa vestlusest aru ja pead paluma räägitut üle korrata, tasub kuulmist kontrollida perearsti juures. Võid end testida ka lehel myhearingtest.net/.

Ka muude kõrvaprobleemidega (kõrvavalu, lukus kõrvad, eritis kõrvast, tasakaaluhäired, tinnitus jne) tuleb perearsti juurde minna. Tema otsustab visuaalse diagnostika põhjal, kas on vaja konsulteerida eriarstiga. Kõrva-nina-kurguarstile pääseb perearsti saatekirjaga.

Allikas: Terviseleht

Tekst: Kristina Traks, konsulteeris kõrva-nina-kurguarst Liina Luht