Sinu lapse tervis ja õnnetunne sõltuvad paljuski just sellest

Igas vanuses koolilapse elu üks kõige olulisem osa on magamine. Öösel rahulikult magades talletab aju päeval loetud ja õpitud teadmised, unustades samal ajal tähtsusetu. Väärtusliku une tingivad aga nii hea madrats, padi ja tekk, värske õhk kui ka magamaminekueelne toit ja sport.

Fakt on see, et enamik inimesi maailmas ei maga nii palju, kui tegelikult vaja oleks. Sealhulgas koolilapsed, kelle une pikkust lühendavad nii tihedalt tegevusi täis topitud kalendrid kui meelemürgina ligitõmbavad nutiseadmed. Uni aga on see, mis toidu ja spordi kõrval hoiab meid kõiki värske ja toimivana, et saakime õppida, töötada ja lõbutseda. Ei liikumise, toidu ega ka une arvelt ei tohiks minna kinno, vaadata telekat või lugeda raamatuid.

Kui palju lapsed und vajavad?

Erinevad viimasel ajal tehtud uuringud laste ja kooliealiste une kohta leiavad, et igasugused unereeglid on vaid soovituslikud. Igat last tuleb vaadata eraldiseisvana ja hinnata tema unevajadust individuaalselt. Kui laps on päeval unine, keskendumisvõime on nõrk ja tuju närb, tuleks ööund pikendada või lisada taas plaani lõunauinak.

Kui varasemalt olid laialt levinud soovitused, et kolme- kuni viieaastased lapsed võiksid ööpäevas magada 11–13 tundi, kuni kümneaastased lapsed umbes 11 tundi ja teismelised kuni täisealiseks saamiseni 9,5 tundi, siis nüüd on kolm erinevat uuringut pannud need ideed kahtluse alla.

Ajakirjas Pediatrics avaldatud uuring „Mitte kunagi piisavalt und: laste unesoovituste lühiajalugu” („Never Enough Sleep: A Brief History of Sleep Recommendations for Children”) leidis, et viimase saja aasta jooksul on laste une pikkus igal aastal 0,73 minutit lühenenud. Praegu erineb laste uneaeg soovituslikust 37 minuti võrra.

Kõige olulisem on laste une juures see, et see oleks regulaarne, olenemata iga lapse individuaalsest uneajast. Montrealis paikneva McGilli ülikooli teadlased avastasid, et kui lühendada lapse uneaega tunni võrra, on sellel kohesed mõjud lapse käitumisele: laps muutub ärrituvaks, vihastub kergesti ja kaotab keskendumis- ning õppimisvõime.

„Kõige halvem on see, et laste uneaja pikkus on aastatega vähenenud, keha ei suuda aga nii lühikese aja jooksul nende muutustega kohaneda. Lapsed peavad pikemalt magama,” mainib laste une uurija Penny Corkum.

Hilisem kooli algus annab parema tulemuse

Fakt on see, et kooliõpilased on üle maailma silmitsi suure terviseprobleemiga, milleks on unevõlg ja sellest tulenevad komplikatsioonid. Olgu teismeliste lühikese uneaja põhjuseks siis perekondlikud kohustused, tihe kooli- või koolijärgse tegevuse graafik või muud sotsiaalsed toimingud, unevõlg tekib noortel hoopis nende muutuva keha tõttu. Kasvav keha muutub „ööloomaks”, mis tähendab, et uneaeg nihkub hilisematele tundidele ja hommikuse varase ärkamise ajal on keha veel täielikult puhkerežiimis. Miks? Sest kasvaval organismil algab melotoniini „niristamine” ajusse palju hiljem kui täiskasvanud inimestel.

See aga tähendab, et varane kooli algus – enamikus koolides algavad tunnid juba kell 8 – on raske ja sobimatu kõikidele noortele. Küsimus ei olegi niivõrd une pikkuses konkreetsel ööl, vaid laste kehalises sobimatuses nii vara tööle hakata.

Reegel on aga lihtne: magama peab nii palju kui vaja, vahel peab uneaeg olema pikem, vahel võib olla lühem. See oleneb päevasest koormusest, ajutöö raskusest ja toidust.

Allikad: www.todaysparent.com, www.sleepfoundation.org, www.studiosity.com