Foto: Scanpix
"Kui vaadata ülekaaluliste laste protsenti, siis Põhja-Euroopa lastest on meil ülekaalulisi natuke rohkem," ütleb Tartu Ülikooli liikumisharrastuse teadur Eva-Maria Riso värskelt avaldatud uurimistöö tulemustest rääkides.

Hiljuti ilmunud töös uuris Riso koos Kirkke Reisbergi ja Jaak Jürimäe 2016/17 õppeaastal kooli läinud laste liikumisaktiivsust ja selgitasid välja aktiivsuse muutumise lasteaia viimase aasta ja esimeses klassi võrdluses. "Üldiselt on esimeses klassis kolmandik lapsi kehamassiindeksi järgi ülekaalulised," märgib Eva-Maria Riso portaalile Novaator tulemusi kommenteerides.

Erinevus Eesti laste liikuvuses tekkiski esimeses klassis, kus ülekaalulised lapsed liikusid juba märgatavalt teistest vähem. Kõige karmimalt ilmnes ülekaalu mõju Riso hinnangul laste kehaliste võimete testides. "Seal tuli teha kiirjooksu, vastupidavusjooksu, hüpata paigalt kaugust, pigistada käe-dünamomeetrit ja oli ka tasakaalu test," loetleb ta. "Kõikides testides peale käepigistuse jäid ülekaalulised lapsed normkaalulistele alla."

Samas ei reguleeri kaalu ka ainult liikumisega. "Kaal võetakse maha söögilaua ääres. Treening parandab keha koostist, töövõimet ja üldist enesetunnet. Nii et väga-väga palju peaks treenima, et paljalt liikumisega kaalu maha võtta," ütleb Riso.

Miks linnast väljas elamine laste liikumisaktiivsusele halvasti mõjub ja milliste vanemate lastel vähem kaaluga probleeme on, saad pikemalt juba lugeda ERRi portaalist Novaator.