Lapsevanemaid on võsukese kooli minnes teadagi ootamas terve rodu uusi ülesandeid. Kuidas korraldada kogu logistika kodu, kooli ja vahel lausa mitme huviringi vahel ja õpetada lapsarvestama kellaaegadega? Mil moel motiveerida õppima ja tähelepanelik olema? Lisaks tuleb süvendada uudishimu - sest see on ju õppimissoovi aluseks - ja samas juhendada maailma vastu huvi tundma kontrollitud ja süsteemsel moel. 

On pliiatsid õigesti teritatud, sokid sobivat värvi, jutt sobiva viisakusega? On lapsega ikka kõik korras? Kas koolitunnis läks ikka hästi, vajalik jäi meelde? Ja ega ometi keegi kiusa? Õpetaja - on's ta ikka tõeline proff ja pühendunud? Oleks vanemad üksi ärevad, polekski asi nii hull, aga vanemate hirm ja liiane muretsemine kipub paraku ka lapsele nakkama. Ka laps on ebakindel ja kardab, et kogu aeg on midagi valesti. 

Lapse kooliminekuga kaasnevad pinged võivad keerulisemaks ajada ka vanemate paarisuhte. Kui aga korraga avastatakse, et kahekesi olles räägitakse vaid lapsest, on tegu tõsise ohumärgiga.