Lucky Laika loojad Olivia ja Tarieli oma kodus indiaani telgi juures. Nende laps Mika mängib tihti postikaartidega. “Kõik praakasjad saab Mika endale mängimiseks.” Hele-Mai Alamaa
Armsate loomapiltide ja kodusisustusdetailide poolest tuntud perefirma Lucky Laika vedajad Olivia ja Tarieli Lipartia näitavad ette, kui tore on koos töötada ja samal ajal lapsega kodus olla.

Sellal kui teised hommikul kontoris kohviautomaadi juures uniselt esimest tassi kätte saada proovivad, keedavad Tarieli (40) ja Olivia (38) kohvi kodus. Nii ka sel jaanuaripäeval, mil me nende avaras neljatoalises korteris Põhja-Tallinnas külas oleme. Kuidas nad küll oskavad seda kunsti, millest nii mõnigi lapsevanem unistab – olla lapsega kodus ja teha samal ajal täiskohaga tööd?

Kohvi saab hommikul purgist nuusutada ka tütar Mika (1,5). Oma vanuse kohta uskumatult uhkete pikkade juustega neiu on end mõnusalt ema puusale istuma sättinud ja kohe, kui kaas avaneb, suunab ta väikese nina kohvipurki. “Ega me talle kohvi anna, kuigi vist Rootsis ja Soomes hakkavad lapsed kohvi jooma varakult. Nagu Muumitrolli raamatus, seal käis kogu aeg üks kohvitamine. Mika ainult nuusutab!”

Olivial ja Tarielil on kahe peale perefirma Lucky Laika, mille armsate loomakestega kaardid, pildid, kalendrid, nagid, kapinupud, ehted ja muud asjad on leidnud tee paljude perede kodudesse. Lühidalt on nende äriskeem selline, et Olivia joonistab pildid ning Tarieli turundab ja müüb. Paljusid pilte vürtsitab ka alla kirjutatud mõttetera või vanasõna.

“Tekstid ja pildid saavad kokku erinevalt. Vahel on mul mõttes mõni lahe loom, kelle iseloomu ja eluviisi järgi valime mõttetera. Teinekord turgatab pähe tabav vanasõna, millele tegelase juurde otsime,” selgitab Olivia.

Uusi tooteid mõtlevad nad välja Tarieliga koos: näiteks kui lapsevanemate seas koguvad populaarsust bambustaldrikud, lasevad nemadki oma piltidega selliseid toota. Juba aastaid on perefirma nende ainus sissetulekuallikas.

Kummalgi oma töötuba

“Ja siin peame juhatuse koosolekuid!” tutvustavad nad, kui elutoa ookrikarva diivanil istet võtame. Naljakat pole siin midagi: et ühe katuse all töötada ja elada, tuleb tööasjadeks konkreetne aeg võtta. Praegu on nende vahel ka põnn, kes kord ema, kord isa poole küünitades ja fotograafile silma tehes tähelepanu endale püüab. Ning siis ilmub välja teises toas oodanud koer Haiku.

“Noh, nüüd on juhatus täies koosseisus kohal, kõik abiliikmed ka,” muigavad Olivia ja Tarieli. Kui nad tõsisemalt tööplaane arutavad, läheb Mika siiski vanaema juurde.

Selleks et kodune tööpäev untsu ei läheks, on paaril omad nipid. Kui kohv joodud ja hommikusöök söödud, jagavad nad ära, kes millal lapsega tegeleb, mis töid on võimalik lapsega teha ja milliseid mitte. Valmiskaupa saab näiteks sortida tütrega, koos joonistada on nüüd juba keerulisem; kui Mika väiksem oli, siis sai.