Ebolasse nakatunutest on surnud iga kolmas inimene, Eestis oht vähetõenäoline
Seisuga 27. oktoober 2014. a on WHO andmetel registreeritud 13703 Ebola viiruhaiguse juhtu, neist 4920 juhul lõppes haigestumine surmaga, teatab terviseamet.
Kõikidest registreeritud haigusjuhtudest on 13676 registreeritud kolmes Lääne-Aafrika riigis - Guineas, Libeerias ja Sierra Leones.
Kahes riigis - Senegalis ja Nigeerias on WHO kuulutanud Ebola viiruse leviku lõppenuks, kuna viimastest registreeritud haigusjuhtudest on möödunud kahekordne inkubatsiooniperiood ehk rohkem kui 42 päeva.
Ebola viiruspuhang esineb ka Kongo Demokraatlikus Vabariigis, mis ei ole seotud Lääne-Aafrika puhanguga. Seal on seisuga 28. oktoober 2014 registreeritud 66 juhtu, neist 49 on lõppenud surmaga.
Haigestumisi on registreeritud neljal juhul Ameerika Ühendriikides, ühel Hispaanias ja ühel Malis.
Terviseameti kinnitusel on Ebola-viiruse Eestisse sissetoomise ja riigisisese leviku risk praegu vähetõenäoline.
EBOLA - viiruse ja haiguse omadused:
Viirus levib nakatunud (elus või surnud) inimeste vere või muude kehavedelike (nt sülg, uriin, eritised, sperma, väljaheited, rinnapiim) ja elundite kaudu. Harvadel juhtudel võib nakatumine toimuda kaitsmata seksuaalvahekorra teel meessoost haigestunuga kuni seitsme nädala jooksul pärast haigusest tervenemist.
Ei ole leitud tõendeid viiruse levimise kohta õhu või sääskede kaudu.
Ebola viirus ei kandu üle avalikes kohtades juhusliku kontakti kaudu inimestega, kes ei ole haiged. Viirusega ei nakatuta raha puudutades, toidukaupu ostes või basseinis ujudes.
Inimesed võivad nakatuda ka otsesel kokkupuutel elus või surnud metsloomade (nt ahvid, metsas elunevad antiloobid, nahkhiired) vere või muude kehavedelike või loomade elunditega.
Inkubatsiooniperiood on 2-21 päeva pärast nakatumist. Enamikul haigestunutest ilmnevad sümptomid ühe nädala jooksul nakatumisest.
Ebola esmased sümptomid on palavik, lihasevalu, nõrkus, pea- ja kurguvalu, oksendamine, kõhulahtisus, seejärel lisanduvad lööve ning maksa ja neerude talitlushäired. Mõnel patsiendil võib esineda ka tugev sisemine ja välimine verejooks ning mitme elundi puudulikkus.
Viirust saab hävitada seebi, pleegitamise, päikesevalguse või kuivatamise abil. Viiruse hävitab ka rõivaste masinpesu. Päikese käes olevatel või kuivanud pindadel püsib viirus elujõulisena vaid lühikest aega. Katsed on näidanud, et madalamatel temperatuuridel püsib see elus pikemalt.
Ebola viirushaiguse vastu ei ole vaktsiini ega spetsiifilist ravi.
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) riskianalüüsi põhjal on Ebola-viirusnakkusesse nakatumise oht riskipiirkondades üsna väike, kui ei ole vahetut kokkupuudet nakatunud (elus või surnud) inimese või looma kehavedelikega. Nakatumine kehavedelike kaudu hõlmab ka kaitsmata seksuaalvahekorda kuni seitsme nädala jooksul pärast haigestunu tervenemist.
ECDC soovitab riskipiirkondades viibimise ajal nakatumise ennetamiseks:
- hoiduda kokkupuutest sümptomaatilise haige või tema eritistega;
- hoiduda kokkupuutest surnud inimese või looma laibaga või nende eritistega saastunud pindadega;
- hoiduda kokkupuutest metsloomadega ( sh nahkhiired, ahvid, sead, okassead, antiloobid jm);
- võimalusel mitte külastada rahvarohkeid kohti;
- pesta tihti käsi;
- tarbida ainult termiliselt töödeldud liha ja piima;
- hoiduda kaitsmata seksuaalkontaktidest;
- hoolikalt pesta ja koorida enne tarbimist puu- ja köögivilju.
Riskipiirkondadest saabunutel soovitatakse jälgida oma terviseseisundit vähemalt 21 päeva jooksul pärast naasmist. Juhul, kui ilmuvad palavik, peavalu, kõhulahtisus ja nõrkus tuleb püsida kodus ja koheselt võtta ühendust arstiga mainides oma reisimist riskipiirkonda.
