Pilt on illustreeriv
Vaktsineeritud on ainult 1–2% Eesti elanikke, lääneriikides on neid üle 60%. Mõne haiguse vastu tuleb end vaktsineerida ka pärast koolis saadud süste. Eraldi vaktsiine läheb tarvis siis, kui reisitakse arengumaadesse.
Vaktsineerimisse suhtumine muutub üha vastuolulisemaks, sest aasta-aastalt suureneb seda mittepooldavate inimeste arv. Tõsi, enamasti käib poleemika just väikelaste vaktsineerimise üle, ent arstid soovitavad suurt osa vaktsiine ka täiskasvanutele. Euroopa haiguste vältimise ja kontrolli keskuse tänavu avaldatud raportist selgub, et 28 Euroopa Liidu riigi seas on Eesti, Austria, Bulgaaria ja Rumeenia ainsad, kellel pole riiklikku gripi vastu vaktsineerimise poliitikat ega plaani.

Ühtlasi on Eesti gripi vastu vaktsineeritud inimeste osakaalu poolest EL-is (arvesse võeti andmeid esitanud 23 riiki) viimasel kohal: end vaktsineerib ainult 1% ja pandeemia ajal 2% elanikke. Kõige rohkem kasutavad gripivaktsiini hollandlased. Kuid sealgi on vaktsineerimine vähenenud: veel 2009. aastal oli vaktsineeritud 82,5% kuni 60-aastaseid inimesi, aga praegu on neid 77%.