Eestis võivad leetripuhangu tekitada vaktsineerimata inimesed, kes reisivad
Leetrite vastu vaktsineeritakse Eestis kõiki lapsi ja noorukeid riikliku immuniseerimiskava kohaselt. Esmane leetrite vastu vaktsineerimine toimub kava järgi lapse 1-aasta vanuselt ning korduvvaktsineerimine noorukieas 13-aastasena. Vaktsineerimiseks kasutatakse Eestis leetrid-mumps-punetised kombineeritud vaktsiini MMR.
Terviseameti andmetel vähenes 2014. aastal 2-aastaste laste vaktsineerimisega hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste osas võrreldes 2013. aastaga 0,3% võrra ja oli 2014. aastal vastavalt 93,4%.
Samuti ei ole hõlmatus vaktsineerimisega maakonniti Eestis ühtlane. Eriti suured probleemid immuniseerimise õigeaegsusega esinevad Tallinnas ja Harjumaal.
2-aastaste laste 95%-ne hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsineerimisega jäi saavutamata Tallinnas (91,2%), Harjumaal (89,5), Hiiumaal (93,9%), Valgamaal (94,9%), Viljandimaal (93,7%), Võrumaal (93,8%) ning Pärnumaal (93,9%). 31.12.2014. a. seisuga oli Eestis vanuserühmas 2-14 aastat kokku 6601 last, keda ei ole kordagi vaktsineeritud leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.
Leetrite puhangu tekkimiseks loovad eelduse vaktsineerimata ja immuunsuseta inimeste arvu suurenemine ja leetriviiruste sissetoomine leetrite levikuga piirkondadest. Leetrite epideemia vältimiseks peab üldimmuunsuse fooni tase igas maakonnas olema ≥93‒95%. 2014. a. Eestis leetrite haigusjuhte ei registreeritud, 2013. a. leidis kinnitust kaks; 2012. a. neli ja 2011. a. seitse leetrite haigusjuhtu. Tegu oli sissetoodud ning nendelt edasi levinud haigusjuhtudega.
Leetrid on kõrge nakkavusega viirusliku päritoluga äge nakkushaigus, mille vastu kõige kindlam kaitse on vaktsineerimine. Haigustekitaja levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel. Haiguse peiteperiood kestab keskmiselt 10 päeva.
Haigega kokku puutunud inimesed, kes ei ole varem haigust põdenud ega vaktsineeritud leetrite vastu, tuleb haigest eraldada ja võimalikult kiiresti vaktsineerida. Esmasteks haigusnähtudeks on palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Järgnevatel päevadel pärast haigustunnuste ilmnemist tekib kehal leetritele iseloomulik lööve. Peamised leetrite tüsistused on kopsupõletik, kõrvapõletik ja peaajupõletik.
Vaktsineerimissooviga tuleks pöörduda oma perearsti poole.
Allikas: Sotsiaalministeerium
TERVISEAMETI KOMMENTAAR:
Euroopas levivad leetrid. Eesti ei asu raudse eesriide taga. Meil oli 2014. aasta lõpu seisuga 6601 leetrite vastu vaktsineerimata 2-14 aastast last.
2013. aastal haigestus Eestis leetritesse kaks, 2012. aastal neli, 2011. aastal seitse inimest. Tegemist oli sissetoodud haigusjuhtudega ja mõnel juhul ka haiguse edasi levikuga Eesti siseselt.
Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse lapsi ühe aasta vanuselt ja uuesti 13aastasena.
Eesmärk on, et vähemalt 95% kaheastastest lastest oleks vaktsineeritud, mis viiks haiguse leviku võimaluse miinumini. Soovitatud taset ei ole saavutatud Tallinnas, Harjumaal, Hiiu-, Võru-, Valga-, Viljandi- ja Pärnumaal.
