Foto:Scanpix/PantherMedia
Laps võib sattuda kodus vägivalla otseseks ohvriks, aga olla ka vägivalla pealtnägijaks. Lausa 40 protsenti meie lastest on olnud tunnistajaks vanematevahelisele vägivallale.

Perevägivalla probleemi puhul tuleb abi pakkuda terve perele — vägivalla tarvitajale, ohvrile ja pealtnägijatele.
Mis on perevägivald? Peres toimuvat vägivalda liigitatakse vaimseks, füüsiliseks, seksuaalseks ja majanduslikuks vägivallaks ning hooletussejätmiseks.
Lapse elus väljendub vägivald tihti neljas vormis:

  • laps on paarisuhtevägivalla pealtnägijaks,
  • osaline õdede-vendade vahelises vägivallas,
  • väärkohtlemise ohver (vanemate vägivald lapse vastu)
  • või vägivallatseja oma vanemate vastu.
Eesti turvalisuseuuring ütleb, et alaealistest lastest viibis 40 % vanemate vahelise vägivallajuhtumite juures. Lapse ja noore vägivaldset käitumist soodustavad:
  • sotsiaalne keskkond,
  • enneaegsus,
  • põlvkondlikud probleemid,
  • lapsena kogetud seksuaalne ärakasutamine,
  • range vanemlus või ilma hoolitsuseta kasvamine,
  • vanemate sotsiaalsed probleemid,
  • tunnete ja pingetega toimetuleku mehhanismide puudus,
  • impulsiivsus,
  • madal intelligentsus,
  • koolikiusamine,
  • lahutatud peres vanemate konfliktide vahele jäämise kogemus.
Kuidas tunda ära last mõjutavat vägivalda?
Lapse kogetud perevägivald jääb tihti märkamata, sest õpetajad, nõustajad ja lähedased ei oska märke lugeda või seostavad neid näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomitega. Kõige otsesem väline tunnus on kehalised märgid ja lapse vägivaldne käitumine eakaaslaste vastu.
Samuti võib olla laps väga endasse tõmbunud, pole arenenud eakohaselt ja ei tunne huvi näiteks mängimise vastu. Laps võib varastada, olla püsimatu ja käituda nii, et täiskasvanul on raske teda ohjeldada.
Voodi märgimine ja söömishäired, enda pidev vigastamine või sõltuvused koos teiste sümptomitega võivad viidata perevägivallale.
Laps võib olla ka äärmiselt tubli, õppida hästi ja teha kõik selleks, et saada tunnustatud ja kiidetud ning mitte tekitada pettumust ühelegi täiskasvanule.

Kuidas toetada last?
1. Kõige tähtsam on iseenda tasakaalustamine. Kui tunned, et sul on raske oma tunnetega toime tulla ja oma viha kontrollida või oled pidevalt masenduses, otsi endale abi ja tuge. Tasakaalutul vanemal on harva tasakaalus laps.

Vaata ka: Tee nii ja sa ei karju oma laste peale enam kunagi

Ümbritse ennast tasakaalu ja sisemist rahu toetavate inimestega ja tööta endaga, et saada kätte sisemine kindlus.

2. Positiivne vanemlus. Hari ennast vanemluse suhtes, et tunneksid ennast kindlana ja suudaksid olla oma lapsele toeks tema arengus:

  • ära karista, vaid motiveeri ja vastuta,
  • alusta vara ja enneta raskeid situatsioone,
  • tunneta tundeid ja sõnasta neid lapsele,
  • ära reageeri tunnetest lähtuvalt,
  • austa enda ja lapse piire ning aita tal tunnetada oma piire.
Lapsele tuleb õpetada, et tal on õigus ennast kaitsta. Enda piiride austamine tuleb kodus omandatud eneseväärikusest, kus lapse füüsilisi piire on austatud ja tema kehalist minapilti on tugevdatud positiivse tagasiside ja lapse imetlemisega. Sinu enda teod ja sõnad peavad olema vägivallavabad, et ta mõistaks, et normaalsesse ellu vägivald ei kuulu.

Kui laps on vägivallaga kokku puutunud, siis see kogemus jätab alati jälje. Lapse olekusse tulevad mitmed muutused.
- Traumaatilise sündmuse taaskogemine on tavaline. Meenutamine ja kehaline mälu mõjutab (kõhu- ja peavalud) lapse igapäevaelu.
- Samuti on tavaline püüd vältida traumasse puutuvaid asju.
- Tavaline on stressiseisundi väljakujunemine: apaatia, keskendusmis- ja õpiraskused, ärritumine, hirmul ja ettevaatlik olek.
- Uinumine võib olla häiritud ja laps võib öösiti ärgata.
- Lapsel võib esineda masendus ja agressiivsus.

Perevägivalla mõju lapsele
Lapsele mõjub vägivald mitmel viisil. Õppeedukuse langus, keskendumisraskused, kõhu- ja peavalud, apaatia, aggressiivsus, tunnete kapseldumine, häbi ja pidev süütunne. Laps ei usalda kedagi. Kodu kujundab lapse maailma ja läbi koduse elu ta loob pildi elust, käitumisest, rollidest — vägivald mõjutab tugevalt lapse maailmapilti ja selle mõju on pikaajaline.
  • Laps võib muutuda eraklikus, sissepoole pöördunuks, ta hakkab ennast süüdistama.
  • Häbi takistab last oma muret jagamast. Laps on alati oma vanematele lojaalne ja ei räägi vägivallast juhul, kui turvaline täiskasvanu otse ei küsi.
  • Laps on pidanud võtma suure vastutuse hoides saladust ja võib olla ka kaitsdes oma ema, mis paneb lapse õlgadele liiga suure vastutuse.
  • Laps ei saa mitte kellegi jaoks olla laps ja seepärast ta võib ilma abita jääda kinni teatud arengufaasi.


Foto: Shutterstock
  • Vägivalda kogenud laps vajab aega, et usaldada ja võtta abi vastu. Laps tunneb ära, kui täiskasvanu on ehe ja siiralt huvitatud lapse aitamisest.
  • Kui tekib kahtlus, et laps on kogenud perevägivalda, tuleb temaga rääkida sellest omavahel, turvalises kohas.
  • Vägivalda kogenu vajab professionaalset abi, et saada üle traumast ja luua tulevikus turvalisi suhteid.
  • Laps saab terveneda vaid turvalises keskkonnas kui ta ümber on turvalisi täiskasvanuid, kes usuvad temasse.
  • Kui ta hakkab usaldama täiskasvanut, hakkab ta tasapisi usaldama ka ennast.
  • On oluline saavautada, et laps lubab endal tunda ka valu, kurbust ja muid tundeid.

Väga oluline on kogemus sellest, et “kõik see” juhtus päriselt, aga sellest on võimalik rääkida, luua savitöö või nukumäng ja kui vägivalla kogemusi on piisavat käsitletud, on võimalik nendest üle saada ja elada vabana, mitte enda kogemuste vangis.
Enamus lapsena vägivalda kogenud täiskasvanutest oleks soovinud, et keegi oleks sekkunud. Nad on pidanud pettuma, et mitte keegi ei aidanud ja kõik vaikisid. Mitte keegi ei lohutanud ega aidanud last tema valus.

Vägivalla all kannatavaid peresid on võimalik aidata ja kui sekkuda, siis pigem kohe suunata professionaalse abi juurde, kus abi saavad ning lapsed kui täiskasvanud. Ka vägivallatseja peab mõistma, milleks tal on vaja vägivalda, mida ta püüab sellega saavutada ja kuidas jõuda sinna ilma vägivallata.
Lapsed on hea motivatsioon vägivallavaba elu valimiseks. Vaja on tegeleda terve keskkonnaga, mis tihtipeale toodab vägivallatsükli kordumist.

Vägivalla puhul on oluline katkestada põlvkondade ahel, sest vägivalda soosivas keskkonnas üleskasvanud lapsed võivad isegi lõpuks jõuda järelduseni, et see ongi normaalne olukord.
- Poisid õpivad oma vägivaldselt käituvat isa jäljendama ning võivad hakata vägivalda kasutama konfliktide lahendamise meetodina ja oma tahtmiste saavutamise vahendina.
- Tüdrukud võivad õppida leppima mõttega, et vägivald ongi osa naiste elust. Nad võivad õppida samastama armastust valu ja vägivallaga ning neil on suurem tõenäosus hiljem luua ise paarisuhe, kus on vägivalda. See ainult toidab vägivallakultuuri jätkumist.

Uuringute järgi väärkoheldud naiste lapsed sooritavad kuus korda sagedamini enesetapukatseid ja hakkavad 50% suurema tõenäosusega kasutama alkoholi ja narkootikume. Rohkem kui pooled väärkoheldud naised löövad ise oma lapsi.


Kuidas ennetada perevägivalda?
Kõigepealt tuleb lõpetada vaikimine ja vägivallast tuleb rääkida. Neutraalselt, mitte otsides süüdlasi. Kui toetada vanematevahelist võrdset paarisuhet ja emotsionaalset lähedust, siis see ennetab vägivalda.
Perevägivalda ilmneb Eestis rohkem naise raseduse ajal ja kohe peale sünnitust. Seega on oluline toetada just nimelt neid faase ja kaasata vastsündinu perekonnale toetav võrgustik.
Tuleb märgata sünnitusejärgset depressiooni ja toetada vastsündinu ema.


Samuti tuleb lahutuse korral vanematel endil suunata rohkem tähelepanu laste heaolule ja kaitsta last, et ta ei jääks vanemate konflikti vahele.


Pilt perevägivallast on tihti mustvalge ja nähtakse ühte poolt kannatanuna ja teine pool on süüdi. Kui aga vabaneda süüdlaste otsingust ja püüda mõista, milleks keegi vajab vägivalda, on võimalik leida kestev lahendus.
Lapse jaoks vägivallavaba suhte loomine ka varem füüsiliselt vägivallatsenud vanemaga on tema mina tervendav protsess. Inimesed teevad vigu ja üksteisele haiget, aga neil on võimalik ennast parandada.
Paarisuhtes vägivaldselt käitunud mees või naine ei pruugi olla vägivaldne lapsevanem, kui ta saab abi ja tuge vägivaldsete mustrite asendamisel.
Lapse usalduse taastamine on aga pikk protsess ja ühe traumeeriva kogemuse kohta vajab ta mitukümmet vägivallavaba armastuse kogemust.

Vägivalla vastu koolis, kodus, ühiskonnas saab võidelda ainult armastusega. Viha ja vägivallatseja vihkamine ainult kasvatab vägivalda. Vägivalda kogenud last saab aidata vaid tingimusteta armastusega. Märgakem last!

EELK Perekeskus on toeks perevägivalla murega kannatavatele ja vähekindlustatud peredele ja abi on tasuta.

Pia Ruotsala, EELK Perekeskuse juhataja