Gripi tõttu on tänavu surnud juba 15 inimest

Möödunud nädalal pöördus arstide poole pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 5067 inimest, neist 45 protsenti olid lapsed. Haigestunute üldarv vähenes võrreldes eelneva perioodiga 10 protsenti.

Gripilaadsetesse haigustesse ja grippi haigestunute arv vähenes vastavalt 29 ja 14 protsenti. See on esimene nädal tänavusel gripihooajal, mille jooksul ei täheldatud haigestumuse kasvu üheski vanusrühmas ega maakonnas, haigestumuse intensiivsust saab nüüdsest hinnata madalaks. Samas viiruse levikut endiselt laialdaseks ning gripi hääbumisest veel rääkida ei saa.

Oluliselt muutus etioloogiline struktuur, vaid 67 protsenti kõikidest registreeritud haigestumistest olid viirusliku etioloogiaga, ülejäänud kordadel põhjustasid haigestumisi erinevad mikroorganismid.

Laboratoorselt kinnitati nädala jooksul 57 gripiviirust, neist 38 A gripiviirust ja 19 B-gripiviirust.

Domineerivaks viiruseks oli RS-viirus, selle osakaal moodustas 32 protsenti.

Rasked gripijuhud

E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 399 patsienti, neist 36 kõnealusel, 12. nädalal. Kõikidest hospitaliseeritutest 43,5 protsenti olid vanemaealised (65+), lapsi vanusrühmas 0-4 oli haiglasse paigutatuid 23,1 protsenti. Tööealiste vanuserühmas moodustas gripi tõttu haiglaravi vajanute osakaal 19 protsenti.

Kuue haigla (Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja- Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu haigla, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Ida-Viru Keskhaigla) andmetel on alates jaanuari lõpust vajanud gripi tõttu intensiivravi 32 riskirühmadesse kuulunud inimest, neist üks laps vanuses 10 aastat, neli inimest vanuses 50-64, ülejäänud vanuses 65 ja üle.

Terviseametile teadaolevatel andmetel suri gripist tingitud tüsistuste järel 12. nädalal veel neli patsienti. Kokku on sel hooajal surnud 15 inimest, kaks 52 aastast, ülejäänud vanuses 65 ja enam. Kõik gripi tõttu lahkunud kuulusid riskirühmadesse ning kindlalt on teada, et nad ei olnud vaktsineeritud.