Foto:Scanpix/PantherMedia
Lastearsti sõnul ei suuda tegelikult ükski test toidutalumatust diagnoosida.

Toidutalumatusest on saanud justkui üks terviseteadlikkuse nurgakivisid ja aluspõhimõtteid. Iga endast lugupidav toidukoht pakub ka gluteeni- ja laktoosivaba menüüd, internetis ringleb hulk dieete, mis soovitavad kaalu vähendamiseks neid toiduaineid vältida. Vähemalt nii arvab 35-aastane Siiri, kes enda sõnul väldib gluteeni tarbimist, sest pärast seda on tal alati raske tunne ning gluteeni sisaldavad toiduained on kalorirohked. „Järelikult see ei sobi mu kehale,” ütles ta. Sellegipoolest pole Siiri teinud ühtegi analüüsi, mis tema iseendale pandud diagnoosi kinnitaks.

Sama teed läheb ka üha rohkem lapsevanemaid, kes hakkavad lapse toidulauda mõne toidu allergiat või talumatust peljates piirama. Põhjust selleks on. Nimelt on viimaste uuringute järgi mõne toiduaine vastu allergiline iga kümnes Eesti laps. Koolieaks paraneb allergiast 2/3. Toidutalumatuse kohta pole vastavaid uuringuid tehtud. Sellegipoolest on kasutusel palju ka apteekides saada olevaid teste, millega inimesed nii end kui ka lapsi kontrollivad ja radikaalseid menüüpiiranguid teevad.

Põhjendamatud hirmud

Uuringute järgi on eestlaste hirm toiduallergia või -talumatuse ees enamjaolt põhjendamatu. Suvel avaldatud rahvusvahelises allergiauuringus osalenud 750-st Tartumaa lapsevanemast kahtlustas koguni 325, et lapsel on toiduallergia. Uuringute ja allergoloogi kontrolli tulemusena selgus, et nende hulgast, kelle vanem kahtlustas allergiat, sai kahtlus kinnitust ühel lapsel kümnest ehk kokkuvõttes 10%-l.

See-eest aga näitas uuring, et eri toiduainete talumatust on rohkem kui varem. See võib olla tingitud sellest, et analüüsid olid põhjalikumad kui tavaliselt allergoloogi juures käies. Näiteks olid lapsed allergilised kala, porgandi, kartuli ja paprika, vähesed ka nisu vastu ning piimaallergiat peaaegu ei avastatudki. Samal ajal olid paljud lapsevanemad juba alustanud laste menüüst toiduainete väljajätmist.

Palju on teadmatust

Tartu ülikooli kliinikumi laste allergoloogia ja pulmonoloogia dotsent Maire Vasar sõnas, et aeg-ajalt puutub ka tema kokku peredega, kes on oma lapsel teinud niinimetatud varjatud toidutalumatuse uuringuid, pidanud neid rangel dieedil ja otsivad abi ka tavameditsiinist. „Kuid ilmselt on ka neid peresid, kes tavameditsiini teenuseid ei kasutagi,” lisas ta. Arvatavasti on see Vasara hinnangul põhjustatud teadmatusest. „Samas tundub, et ka alternatiivmeditsiinis mõeldakse allergia ja talumatuse all midagi muud kui akadeemilises meditsiinis. Arvatakse, et allergia või talumatus põhjustab vaevusi, mida tavameditsiin ei seosta toiduülitundlikkusega, nagu viha, unisus, hüperaktiivsus, autism, unetus, liigesevaevused, ülekaal,” selgitas Vasar. Tema sõnul pakub internet selle kohta rohkesti vastuolulist teavet, mistõttu tuleks seal levivasse informatsiooni kriitiliselt suhtuda.

Tema sõnul ei soovita rahvusvahelised erialaorganisatsioonid ja tõenduspõhine meditsiin kasutada alternatiivmeditsiinis kasutatavaid mittestandartseid ehk ka apteekides müügil olevaid teste, sest neil ei ole teaduslikku tõestust. Tema sõnul ei ole kahjuks praegu ühtegi testi, mis aitaks toidutalumatust kohe diagnoosida ning ainult testist ei piisakski: näiteks gluteenitalumatuse diagnoosiks on tarvis teha ka peensoole biopsia.

„Oluline on detailne haiguse eellugu ehk anamnees, toidupäeviku pidamine, et ikkagi leida see haigusnähte põhjustav toiduaine,” sõnas Vasar. Vähem tähtis pole pere nõustamine. „Mõnikord peab ka lastevanematele täpsemalt immuunsüsteemi reaktsioone tutvustama. Koostöös oleme enamasti selle allergiat või talumatust põhjustanud toiduaine ikkagi leidnud. Igal juhul peab vältima tarbetuid toidupiiranguid lapse menüüs, sest laps vajab kasvamiseks kõiki toitained,” rääkis Vasar.