beebi Foto: Tanel Meos
Nõukogude ajast oleme pärandiks saanud eksliku arvamuse, justkui piimahammaste olukorra pärast poleks põhjust muretseda - need on ju ainult ajutised ja tulevad nagunii varsti ära. Loe, miks on piimahambad siiski väga olulised.

Piimahambad võivad esmapilgul ajutised ja tähtsusetud tunduda, kuid inimestele ei ole asjatult antud kahte komplekti hambaid. Vastsündinul ei ole enamasti suus nähtavaid hambaid, kuid tegelikult tal on piimahammaste algmed täiesti olemas. Need hakkavad moodustuma juba embrüonaalses faasis ning embrüol on kaheksandaks nädalaks olemas kõigi 20 piimahamba algmed, mis hakkavad järk-järgult edasi arenema.

Lapsel tulevad esimesena suhu tavaliselt alumised keskmised lõikehambad. See toimub enamasti kuue kuni kümne kuu vanuselt. Viimasena lõikuvad ülemised tagumised purihambad - 25. - 33. elukuul. Nii üla- kui ka alalõualuusse lõikub lõpuks kümme hammast: neli lõikehammast, kaks silmahammast ja neli purihammast.

See tabel näitab, millises vanuses ja järjekorras iga piimahammas tavaliselt lapsele suhu tuleb ja välja kukub:

Joonis 1. (allikas: www.healthwise.org)

Piimahambaid on tarvis toidu efektiivseks mälumiseks ja kõne arenemiseks, kuid nende kõige suurem roll on siiski jäävhammaste jaoks ruumi hoidmine. Inimese lõualuud on varajases lapseeas nii väikesed, et ei suudakski kõiki jäävhambaid suhu ära mahutada.

Piimahammaste lagunemine ja nende liiga varajane eemaldamine võib hiljem põhjustada jäävhammaste lõikumise ja hambumuse häireid. Näiteks hammaste vahel paiknevate suurte aukude tõttu või lagunenud piimahamba eemaldamise järgselt kaotame väärtuslikku ruumi ning jäävhambaid ei saa õiges asendis suhu lõikuda. Seda näitab joonis 2.

Joonis 2. Ruumipuuduse tekkimine: jäävhammas 1 ei saa õiges asendis suhu lõikuda liiga vara eemaldatud piimahamba tõttu A.

Kui meeles pidada, et pisikesed piimahambad pole tähtsusetud ja nende eest õiget hoolt kanda, saame aluse panna ilusale naeratusele. Ja naeratada tuleb, sest nagu ütleb ka jaapani vanasõna: "õnn tuleb nende juurde, kes naeratavad".

Beebi hammaste puhastamine

Mida teha, et tagada lapsele võimalikult terved hambad ja hea hambumus? Selleks peab lapsevanem esialgu kõvasti pingutama, et tagada lapsele õige tervisekäitumine.

Lapse suuhügieeni eest hoolitsemisega tuleb alustada juba beebieas esimese piimahamba lõikumisel. Mida varem beebi hammaste puhastamisega algust teha, seda parem, sest siis kohaneb laps protseduuriga lihtsamini.

Lapsevanem võiks oma beebil hammaste puhastamist alustada esimese piimahamba suhu lõikumise järgselt kummist näpuharjaga, mis aitab igemeid masseerida. Üheaastasel lapsel saab juba pehme hambaharja kasutusele võtta. Et lapsele poleks suus toimetamine ebameeldiv, tuleks hammaste puhastamisel vältida liiga tugevat survet. Igemed võivad lõikumise ajal olla väga hellad ja valulikud ning kui lapsele haiget teha, võib kaduda ka tema huvi hambapesu vastu.

Hambaid tuleb pesta kaks korda päevas - hommikul enne sööki ja õhtul pärast. Kui peaks juhtuma, et laps jääb magama toitmise ajal, siis ei neela ta viimast portsu alla, see valgub ümber hammaste ning võib põhjustada nn lutipudelikaariest, mille tagajärjel kahjustuvad enamasti ülemised esihambad. Sellise olukorra ära hoidmiseks peaks enne lõplikku unne vajumist veelkord lapsel suu ära puhastama.

Kuidas tekivad väikesel lapsel hambaaugud?

Hambaaugud tekivad bakteriaalse infektsiooni tagajärjel, mille üldnimetus on kaaries - see hoiab lapseea haigustes ka esimest kohta. Kuidas siis bakteritega nakatumine toimub? Tavaliselt kantakse haigusetekitajad üle vertikaalse transmissiooni teel, mis tähendab seda, et lapsi nakatavad lapsevanemad või teised kõige lähedamalt lapsega kokku puutuvad inimesed.

Kui inimene, kellel on suus kaariest tekitavad bakterid, annab oma suust läbi käinud eseme - näiteks luti või lusika- lapsele suhu, kanduvad haigusetekitajad lapsele üle. Suus olevad kaariest tekitavad bakterid, söömise järgselt tekkiv happeline keskkond ning ebapiisav hügieen loovad tingimused hambaaukude tekkimiseks. Pole bakterit, pole ka hambaauku!

Järelikult peavad ka lapse eest hoolt kandvad inimesed tähelepanelikult jälgima, et nad ei paneks enda suust läbi käinud asju lapsele suhu ning et nende enda suuõõnes oleks kaariest tekitavate bakterite hulk miinimumi viidud. Selleks peab täiskasvanu hommikul ja õhtul hambaid pesema, regulaarselt hambaniiti kasutama, ravi vajavad hambad korda tegema ning peale igat söögikorda ksülitooli sisaldavat närimiskummi närima. Mida hiljem bakteritega nakatumine toimub, seda suurem tõenäosus on ka selles osas, et piimahambad püsivad terved.

Kuni 6-aastase lapse hammaste puhastamine

Vanema ülesandeks on lapse hambaid pesta kuni 6-aastaseks saamiseni. Mudilasel tekib mingi hetk soov iseseisev olla ja ta ei pruugi lasta enam kedagi enda suu lähedale. Sellel perioodil tuleb täiskasvanul lapse motiveerimiseks sageli nutikas olla ja kavalaid trikke välja mõelda. Lapsel võib lasta ise oma hambaid pesta, aga lapsevanem võiks need hiljem veel korralikult ise üle pesta. Pisikesel võib lasta ka vaadata, kuidas suuremad hambaid harjavad ning ka seeläbi õpib ta hügieenivõtteid.

Kohustuslikud asjad ei pea alati igavad olema, vaid sellest võib iga kord mingi vahva sündmuse kujundada: näiteks tantsida erinevate lugude järgi, teha hambapastavahust vuntse, sülitada hambapastat võidu kraanikaussi äravoolu pihta ja muud sarnast.

Sageli tekitab segadust õige hambapasta valimine ja millal see kasutusele võtta. Fluoriidi (500ppm) sisaldava hambapastaga oleks soovitatav alustada 2-aastaselt. Kui laps oskab juba sülitada, võib selle vahetada suurema fluoriidisisaldusega (1000ppm) hambapasta vastu.

Suus esineb sadu erinevaid mikroorganisme, mis kanduvad peale pesu hambaharjale. Väga oluline on, et lapsel oleks oma isiklik hambahari, et ta ei saaks teiste hambaharjade kaudu tema suus veel mitteesinevaid potentsiaalselt suuõõne haigusi tekitavaid baktereid. Hambaharja peaks hoidma õhu käes, et bakteritel poleks mugav hõlpsalt ja kiiresti paljuneda, ning harjased ei tohiks kokku puutuda teiste pereliikmete hambaharjadega. Vana hari tuleb vahetada uue vastu iga kolme kuu tagant.