Kõhuviirusest võib päästa vaid kätepesu
Pärast mitmetunnist öist purskkaevu-etüüdi, mille jooksul saab kapist otsa kogu pere voodipesu, külaliste voodilinad ja järgmiseks planeeritakse naabritelt linu laenama minna, on selge, et kurnav kõhuviirus on majas.
Nakkuslik kõhulahtisus, millega sageli kaasnevad palavik ja äge oksendamine, on tavaliselt põhjustatud rotaviirusinfektsioonist. Ehkki viirus liigub ringi terve aasta vältel, on suurim haigestumise aeg talvel ja kevade hakul. Viiruspuhangud algavad jaanuaris-veebruaris ja saavutavad kõrghooaja märtsis-aprillis.
Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna vanemarst-õppejõud Eda Tamm tõdeb, et ehkki nakatuda võib igas eas, haigestuvad enamasti alla kaheaastased lapsed. „Esimesed kuus elukuud saavad meie lapsed enamasti rinnapiima ja on seetõttu nakkuste eest paremini kaitstud,“ nendib dr. Tamm. Ta märgib, et kõige raskemini haigestutaksegi tavaliselt esimesel korral.
Pikalt ülinakkav!
Tüüpiline rotaviirusnakkus kulgeb tohtri sõnul kõrge, kuni 39kraadise palavikuga, iseloomulik on sage oksendamine ja vesine kõhulahtisus. Seda võib aga põdeda erinevalt: mõni oksendab korra ja käib paar korda vesiselt kakamas, teine oksendab mitu korda tunnis kogu ööpäeva ega saa potilt üldse tõusta.
Rotaviirus on väga nakkav. Haiguse kandja võib olla nakkusohtlik lausa 2–4 nädalat pärast seda, kui tema enda kõht on juba korras. See ei tähenda, et tervet last niikaua kodus hoidma peaks. Dr Tamm rõhutab, et kõige tähtsam on pesta käsi – kindlasti enne iga söögikorda, pärast tualetis käimist, väljast tulles ja rotaviiruse põdeja eest hoolitsedes. Kätepesureegel kehtib nii lastekollektiivides kui ka kodudes. See võib aidata viirust peatada ka pere sees, kui üks pereliige on haigestunud ja teised veel mitte.
Viieaastane Kirke on rotaviiruse hullematest ilmingutest seni pääsenud. Tema ema sõnul on tüdruk üldse hea tervisega, kuid kui rotaviirus linna peal möllab, ei lähe ta lapsega ka rahvarohketesse kohtadesse. Peale selle on komme pesta käsi alati koju jõudes ja enne sööki nende peres nii juurdunud, et seda ei pea lapsele meeldegi tuletama. Tähtis on ka Kirkele õpetatud reegel: igaüks sööb oma söögiriistadega, igaühe pisikud jäägu talle endale. Lapse immuunsust turgutab ema talle sageli värvilisi köögivilju süüa pakkudes.
Vedelik, vedelik ja veel kord vedelik
Rotaviirusnakkuse korral on kolm muret: kuidas peatada oksendamine ja kõhulahtisus ning hoiduda neist kahest tekkivast vedelikupuudusest. Haiglasse jõutakse just vedelikupuuduse tõttu.
Rahvameditsiin soovitab lahtisele kõhule riisiputru, mustikaid, kisselli ja banaani. Lisaks otsitakse abi probiootikumidest. „Ma ei kujuta ette, et riisipuder või mustikakissell kellelegi halba teeks, aga ekstra haigele lapsele seda keetma hakata pole ka mõtet, see ei ole võlurohi,“ kommenteerib dr Tamm toidusedeliga viirusnakkuse ravimise lootust.
Probiootikumide kasutamine ägeda kõhulviiruse korral on dr. Tamme sõnul viimaste aastatega populaarseks saanud. Mõned teadusuuringud on tõepoolest näidanud ka haiguse kestuse lühenemist 1–2 päeva võrra probiootikumide kasutamise tõttu. „Oksendavale lapsele suu kaudu midagi anda on pentsik,“ tõdeb lastearst samas. „Kui aga kõhulahtisus kipub venima, tuleb probiootikumide kasutamise vajaduse üle otsustada perearstiga nõu pidades.“
Dr Tamme sõnul on haiglaski peamiseks ravivõtteks kaotatud vedeliku asendamine suu kaudu või veenisiseselt. Nii on ka kodus kõige olulisem võidelda vedelikupuuduse tekkimisega. Selleks andke lapsele lihtsalt juua – vett, lahjendatud mahla või taimeteed. Beebile rinnapiima või piimasegu, kui laps on kunsttoidul. Dr Tamm rõhutab, et juua tuleb sageli, kuid vähehaaval. Kui laps vahepeal ka oksendab, siis varsti peaks ta jälle juua lonksama.
Kui vedelikupuuduse tunnused juba käes, soovitab dr Tamm arstiga rääkida ja apteeki minna. Rehüdreerivate jookide pulbrid sisaldavad kehale vajalikke sooli, mida organism oksendamise ja kõhulahtisusega kaotab. Profülaktiliselt neid tarbida ei ole vaja. Teisisõnu, vajalikud mineraalid tuleb asendada, mitte neid ennetavalt manustada. „Mida väiksem laps, seda ohtlikum on vedelikupuudus,“ rõhutab dr. Tamm. Väikse inimese varud ammenduvad kiiremini.
1. juulist 2014 on rotaviirusvastane vaktsiin Eesti riiklikus vaktsineerimiskavas ja peaks ohtliku viiruse lastest eemal hoidma. Vaktsiini vilju võib dr Tamme hinnangul juba maitsta.
Vedelikupuuduse tunnused:
limaskestade kuivus: kuivad huuled, kuiv keel
kui laps nutab, pisaraid on vähe või polegi neid
imikul on lõge sisse vajunud
laps ei pissi või pissib vähe.
Kutsu kiirabi või tõtta EMOsse, kui…
hootised kõhuvalud segavad magamist
laps keeldub joogist ja vedelikukadu näib suur
laps pole tunde pissinud
laps on loid
laps näib ebaadekvaatselt ülierutatud
pulss on kiire või laps hingeldab
väljaheites on verd.
Artikkel ilmus ajakirjas Meie Lapse Tervis sügisel 2015.
