Nädala pärast tekkis äkiline liigesvaluhoog, mis võttis mõne tunniga sellised mõõtmed, et liikudagi oli raske. Õnneks valuvaigistid aitasid, neid tuli aga süüa suures koguses üsna mitu päeva. Mõne päeva pärast perearsti juures tehtud analüüsid näitasid, et taas on tegemist värske borrelioosinakkusega ning naisele määrati 15 päevane antibiootikumikuur. 

“See haigus ei tapa, kuid piinab kohutavalt. Liigesed valutavad nii, et magadagi ei saa,” ütleb naine, kes puugilt borrelioosinakkuse saanud juba kolmandat korda. Ning miski ei välista, et tulevad ka neljas, viies või kuues kord. Sest kui elad maal, on puugid vältimatud kaaslased. Ka oma koduõues, metsast või heinamaast rääkimata. 

Tänavu on aprilli lõpu seisuga Terviseameti andmetel borrelioos diagnoositud 178 inimesel. Poolesajast aprillis avastatud juhtumist 19 diagnoositi Saaremaal ja 11 Tallinnas. Haigestumus puukborrelioosi suureneb aasta-aastalt, sest on kasvanud puukide looduslike peremeeste (näriliste ja ulukite) arvukus. Samuti viibivad inimesed varasemast rohkem looduses.

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar ütles möödunud kevadel Maaleht.ee-le, et borrelioositekitaja liigub puugilt inimesele reeglina 24-48 tunni jooksul. Kuid nagu näha, on ka erandeid — nakatumine võib toimuda ka siis, kui haigust kandev puuk üle inimese jala jalutab või kui ta vaid korraks kätte võtate. Sellest hoolimata on oluline avastada kehal ringi kooserdav või juba kinnitunud puuk võimalikult varakult.

Puugi eemaldamiseks ei tohi kindlasti kasutada mingisuguseid õlisid või muid sedalaadi “imevahendeid”. Kõige olulisem on saada puuk tervelt kätte. Selleks tuleks panna pinsetid võimalikult naha lähedale suiste juurde, püüda puugi keret mitte pigistades ta ühtlaselt välja tõmmata.

Puukide vältimiseks tasub kasutada putukatõrjevahendeid faktoriga 19, mis peaksid kaitset pakkuma. Samuti on puugid lõhnatundlikud, mistõttu tasuks metsa minnes end veidi enam lõhnastada.

Puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve vastu vaktsineerida olemas pole, seega on oluline avastada haigus võimalikult varases staadiumis. Kui tõbe korralikult välja ei ravita, võib see muutuda krooniliseks, kahjustades nahka, närvisüsteemi, liigeseid, südant ja silmi. 

Borrelioos võib tabada ka koeri ja kasse. Neljajalgsetel väljendub haigus peamiselt liigesepõletikuna. Koeral tekib palavik ja longe, liigesed paistetavad üles. Pikaajalisel põdemisel võivad tekkida ka neeru- ja südamekahjustused. Haiguse peiteaeg võib olla kuni 90 päeva. Seega, sügisel puugihammustusest saadud nakkus võib ilmneda alles aastavahetuse paiku. 

“Kuna mina sain just ilmselt kassi seljast ära võetud puugilt borrelioosi, siis kas kass on nüüd ka haige?” muretseb haige naine oma kiisu pärast. “Mingit silmaga nähtavat häda tal praegu küll ei ole. Aga peiteaeg on ju pikk.”

Puuk on ämblikulaadne olevus, kes muutub tegusaks, kui ööpäevane õhutemperatuur tõuseb üle + 5 kraadi. Haigustetekitajatena on ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus) , mis on levinud kogu Eestis ja laanepuuk (Ixodes persulcatus), mida esineb Kagu-, Lõuna- ja Edela-Eestis, ka Ida-Virumaal.