Viirused ei saabu sügisega, meie kliimavöötmes levivad viirushaigused aastaringselt. Suvel on vähem hingamisteede viirushaigusi, sest päikesekiirguse mõjul viirused hävivad kiiresti. Pakane ja vähene õhuniiskus ei soosi viiruste levikut, teisalt püsivad inimesed külmaga rohkem kodus ega kontakteeru potentsiaalsete viirusekandjatega.

Inimesed ei julge töökaotuse hirmus enam haiguslehte võtta, kuidas end tõbiste kolleegide eest kaitsta?

Kõige õigem oleks haigel kohe koju jääda ja ennast ravida. Viirused levivad peamiselt köhides või aevastades õhu kaudu inimeselt inimesele, kui istutakse-seistakse lähemal kui üks meeter. Haigestuda võib, katsudes viirusega saastunud esemeid ja siis puudutades nina või suud. Tähtis on nn “köha etikett”: köhida tuleb salvrätikusse, mitte pihku või katmata suuga. Tähelepanu peaks pöörama ka kätepesule – vähemalt 20 sekundit ja seebiga.

Viirused contra liigne toa tuulutamine – kumba rohkem kartma peaks?

Liigset tuulutamist kindlasti kartma ei pea, seda tuleks teha võimalikult sageli. Pigem tuleks ikka karta umbses toas ringlevaid viirusi.

Millised haigused levivad just viirusinfektsiooni teel? Kuis neil vahet teha?

Respiratoorseid viiruseid on mitmeid. Põhilisteks hingamisteede infektsiooni kaebusteks on palavik, nohu, kurguvalu ja köha. Paragripi viirus annab sageli haukuvat köha, nohu, kõriturset. Adenoviirus põhjustab lisaks silmapõletikku, seedehäireid, mõnikord ka löövet. RS-viiruse puhul kaasneb köhaga sageli hingamisraskus. Gripile on iseloomulik kõrge palavik, tugev lihas-liigesvalu, kuiv köha, peavalu, üleüldine halb enesetunne. Selle kõigega kaasneb ka tüsistuste oht.

Kui palju peaks tegelema profülaktikaga?

Viiruste vastase profülaktikaga võib tegeleda iga päev, jalutades palju värskes õhus ja süües vitamiinirikast toitu. Küüslauku ja raviteesid võib samuti tarbida. Gripi vastu saab end aga kaitsta, igal aastal end vaktsineerida lastes.

Milline on viiruste ravi?

Kõige tähtsam on ikkagi puhkus. Haigussümptomeid aitab aga leevendada arsti poolt määratud ravi.