Kuidas saada laps õigel ajal magama?
Tänapäeval on suureks probleemiks laste hüperaktiivsus, kuid enne, kui hakata selle vastu ravimeid otsima, tuleks üle vaadata lapse unerežiim.
Vabalt võib hüperaktiivsuse põhjuseks olla liiga vähene magamine. Uni mõjutab ka õppimisvõimet. “Unevõla puhul ei räägi me mitte tundidest, vaid minutitest. Tund unevõlga on juba väga-väga palju,” ütleb unenõustaja Kene Vernik.
1. Ole kursis sellega, millega su laps oma toas õhtuti tegeleb.
2. Räägi lapsele, miks on vaja magada ja mis juhtub, kui magada liiga vähe.
3. Leppige kokku kellaaeg, kui kõik pereliikmed panevad oma telefonid näiteks kappi või korvi ja keegi neid enam ei kasuta. Kui telefon on seni olnud ka äratajaks, siis asendage see päris äratuskellaga.
4. Parem on, kui magamistoas pole arvutit ega nutiseadet.
5. Kaks-kolm tundi enne magamaminekut võiksid aktiivsed mängud juba lõppenud olla. See tähendab ka arvuti kinnipanekut.
6. Ära lase oma teismelisel vabadel päevadel magada poole lõunani, sest see tähendab ka poole ööni üleval olemist. Pärast sellist nädalavahetust on raske saada normaalsesse elurütmi tagasi.
7. Laps võiks tegeleda meelepärase liikumisega, sest kui ta on füüsiliselt aktiivne, siis ta ka magab paremini. Las ta valib endale ise meeldiva ja huvitava trenni.
8. Õhtul ei tohiks maiustada, sest väga suhkrurikas toit rikub und.
9. Õhtust uneaega ei tohi ohverdada telesaadete vaatamisele. Kasuta salvestusprogramme ja las laps vaatab oma lemmiksaated ära varasemal kellaajal.
10. Ka koolivaheajal ei tohiks unerežiimi päris käest lasta. Kindlasti ei maksa elada rütmis, kus öösel ollakse üleval (arvutis) ja päevad läbi magatakse.
11. Kui koolist või lasteaiast tuleb signaale, et lapse käitumine on muutunud – ta on hüperaktiivne, ei suuda keskenduda, segab teisi, on agressiivne –, siis tasuks mõelda, kas ta saab piisavalt magada.
12. Ideaalne on, kui laps ärkab hommikul juba enne kella helinat puhanult ja värskelt, mitte nii, et kell heliseb, vanemad raputavad magajat, aga see ikka naljalt ei ärka.
