Lihtsam kui küüneseent ravida, on võimalik seda siiski apteegis pakutavate ravimitega ennetada, ütleb proviisor Rita Rikka. Signe Kalberg


Igal neljandal jala seenhaigusega inimesel areneb välja ka küüneseen. Rohkem esineb seda vanemaealistel.

Minul avaldus küüneseen jalgadel juba teismelisena, 16–17-aastaselt. Siis oli muide arvamus, et küüneseen tekib vaid neil, kes end ei pese. Selline suhtumine tegi väga haiget, sest pesin jalgu 2–3 korda päevas korralikult,” meenutab 25-aastane Kristjan. Kust ta nakkuse sai, ei oska ta öelda. 
Võitlus haigusega on kulgenud vahelduva eduga ning vahel tunneb Kristjan, et kaotajaks pooleks on ikkagi tema. „Käisin oma murega ka arsti juures palju kordi, küüneseent on isegi opereeritud, kuna nakatunud küünte eemaldamine pidavat kõige tõhusam olema. Kahjuks kasvasid küüned samasugused paksud tagasi,” märgib ta. Kristjan ei poolda tabletiravi, seepärast on ta proovinud abi saada käsimüügis olevatest tilkadest, aga nende jaks ei ole seene elujõust üle käinud.
 
Küüs moondub
Küüneseent on üsna kerge ära tunda, kuigi vahel võib küüne muutunud värvus olla põhjustatud ka vigastusest. Kui küünel on märgata paksenemist, murdumist, kestendamist, kuju muutust ja küüs on kas valge, kollane ja/või pruun, tasub kahtlustada küüneseent. 
Kõige tavalisem küüneseene vorm on mycosan.ee andmetel infektsioon, mis algab küünte servast ning levib küüne naha suunas. Seda ei juhtu teiste küüntega seotud probleemide korral.
Samal leheküljel selgitatakse ka, et küüneseen areneb sageli naha seenhaigusest. Ei tohi unustada, et kui jala seenhaigust ei ravita, võib seen levida küüntele ja siis on ravi palju keerulisem kui nahainfektsiooni korral, kuna seened on tunginud küüne sügavamatesse kihtidesse. 
Saku Tervisekeskuses on võimalik analüüsida küüne- ja nahaseenhaigust ning selleks ei peagi minema eriarsti ehk siis nahaarsti vastuvõtule. Analüüs võetakse tervisekeskuses kahjustunud küüne või naha piirkonnast ja saadetakse Tartu Ülikooli Kliinikumi laborisse. Sealt saadetakse vastus paari nädala pärast perearstile.
Saku perearst Epp Vessel selgitab, et haigestunud küüne toob analüüsimiseks patsient isiklikult, selleks tuleb lõigata haigusest kahjustatud küünest tükk või tükike, võimalusel tuleks lõigata küünetükk kõige tugevamini kahjustatud küünest. Muidugi on võimalik võtta analüüs ka kohapeal ehk lõigata küünest väike osa analüüsi tarbeks.
„Küünetüki analüüsimine tähendab vaatlust mikroskoobiga ning lisaks pannakse küünepuru (saadud kraapimise teel) kasvama vastavatele söötmetele (spetsiaalsed küüneseene söötmed). Laborist saame vastuse, kas küünetükis on leitud seeneniidistik ja missuguse seeneniidistikuga on tegemist ehk täpsema seenhaiguse tekitaja nimetuse (nt pärmiseen, trihhofüüton jne),” ütleb Vessel. 
Ravi määratakse tema sõnul vastavalt tekitajale ning siin ei ole enam mingit raskust, sest ravimiarsenal on kõikidel arstidel üks ja seesama. Kui on teada haiguse tekitaja, siis on teada ka ravim, mis sellele mõjub. Individuaalne võib olla ravikuuri pikkus sõltuvalt haigustekitajast, küünekasvu kiirusest ja patsiendi täpsusest raviskeemi jälgimisel.
„Üldjuhul ravitakse küüneseent suukaudsete ravimitega, nahaseent peale määritavate kreemidega,” ütleb perearst. Kuid ka väga ulatusliku nahaseene raviks kasutatakse suukaudset ehk süsteemset ravi. Küüneseene raviks vanadel inimestel, nõrgestatud immuunsusega patsientidel ja kroonilistel haigetel kasutatakse lokaalseid ehk paikseid ravimeid, nagu lahused ja ravilakid (Exoderili lahus, Loceryli ravilakk jne). 
Küüneseene puhul on perearsti praktikas tegemist sagedase haigusega, eriti tihti on tema kogemust mööda seeninfektsioonist kahjustunud vanemate inimeste varbaküüned. 

Apteek aitab
Paide Vee tänava apteegi proviisor Rita Rikka sõnul tulevad inimesed esmalt abi otsima neilt, eriti siis, kui alles kahtlustatakse küüneseene olemasolu. Küüneseene raviks ja profülaktikaks on apteegis saadaval nii spetsiaalsed tilgad, pihustatav segu, geel kui ka küünepliiatsid. „Kui küüs on seenest juba tugevalt kahjustunud, siis soovitaksin kindlasti pöörduda konsultatsiooniks nahaarstile, sest käsimüügis olevad tilgad ja pliiatsid jäävad siis juba raviks nõrgaks,” ütleb Rikka.
Küünepliiatsit tuleks kahjustatud küüne puhul kasutada 2–3 korda päevas esimese nelja nädala jooksul, edaspidi piisab ka korrast päevas. Profülaktikaks piisab kahest korrast nädalas. Pliiatsi puhul tuleb aga kindlasti meeles pidada, et seda tuleb kasutada nii kaua, kuni kasvanud on täiesti uus küüs. 
Urgo Damaged Nailsi geeli kasutatakse raviks kord päevas. 
Retseptiga on apteegis antud probleemi puhul saadaval nii tabletid kui ka ravilakk. Kuid need rohud määrab juba raviarst ja arvestada tuleb pika, kuni aastase raviajaga,” selgitab proviisor. Ta lisab, et igapäevatöös märkab ta üsna tihti just eakatel inimestel sõrmedel küüneseent, millele aga inimene vist ise tähelepanu ei pööragi. Milline olukord võib olla aga varvastel, seda proviisor ei näe, kuid võib aimata, et mitte just eriti kena. 
Kuna küüneseen üldiselt tõsiseid tervisehäireid ei tekita, siis ei viitsitagi ravimisega tegelda. 
Küüneseent tekitavat infektsiooni esineb varbaküüntel sagedamini kui sõrmeküüntel, kuna varbaküüned on sageli suletud pimedatesse, soojadesse ja niisketesse jalanõudesse, mis on seente vohamiseks ideaalne keskkond. Vanemate inimeste hulgas esineb küüneseent sagedamini seetõttu, et neil on aeglustunud vereringe ning kasvanud vastuvõtlikkus seente suhtes. Kuna küüned kasvavad aja jooksul järjest aeglasemalt ning muutuvad paksemaks, siis on nad infektsioonide suhtes vastuvõtlikumad. Küüneseent esineb meestel umbes sama palju kui naistel.
Seenhaigusest hoidumiseks soovitatakse mitte kanda pikka aega kinniseid jalanõusid, vahetada sokke iga päev, pesta sokke 60-kraadises vees, desinfitseerida jalanõusid, kasutada isiklikke hügieenitarbeid (käterätte, jalanõusid, pesusvamme jne), saunas ja spaas on vajalikud kummisussid jne.
Küüneseene ennetuseks neile, kes käivad tihti üldkasutatavas saunas, spordisaalis, spaas, ujulas, võiks kasutada ka Cutasepti feeti või Chemisepti.

Küüneseene tekkele aitab kaasa:
•• vanus – risk suureneb vanusega;
•• jala seenhaigus – igal neljandal jala seenhaigusega inimesel areneb välja ka küüneseen;
•• paljajalu käimine avalikes kohtades, nt basseinides, avalikes duširuumides ja saunades;
•• probleemid vereringega, ning samuti liiga väikesed jalanõud ja küünte kahjustused;
•• sellised haigused nagu suhkurtõbi ja psoriaas;
•• ebapiisav hügieen.
Allikas: www.mycosan.ee