Et kaal ei kipuks liigselt tõusma, võiks lapse menüüs magusaisu leevendamiseks eelistada puuvilju ja marju. Foto: Shutterstock
Eurostati sotsiaalse statistika aastaraamatust selgub, et Eestis on juba iga kümnes kooliealine laps ülekaaluline.

Tallinna lastehaigla endokrinoloogiateenistuse juhataja Ülle Einbergi sõnul võivad kaaluprobleemid alguse saada juba väikelapse eas, ent vanemad hakkavad kõhupiirkonda ladestuvat rasva märkama enamasti 6−8-aastastel lastel. „On peresid, kes väga muretsevad. Samas on ülekaalulisi ja rasvunuid, kes jõuavad arsti vaatevälja esmakordselt täiskasvanuna. Üks juhiluba vormistama läinud ülekaaluline noormees jõudis minu juurde just tänu perearstile, kes märkas, et tema vererõhk oli väga kõrge,” kirjeldab dr Einberg.
Kui üleilmselt märgati laste ülekaalu kasvu 1970-ndatel, siis Eestis võib probleemi alguseks märkida sajandivahetuse. Ilmselge märk probleemi süvenemisest oli seegi, et 2004. aastal loodi Tallinna lastehaiglasse ülekaaluliste lastega tegelemiseks endokrinoloogia päevane osakond. Tänavu korraldasid lastehaigla füsioterapeudid Jänedal teist aastat järjest ülekaaluliste laste laagrit, millest võttis osa 20 teismelist.
„Laagrisse võtsime need lapsed, kes olid ise väga huvitatud kaalulangetamisest. Laager pole koht, kuhu peaks minema vastutahtsi, sest siis tekib trots,” arvab dr Einberg. Kümnepäevases laagris on toitumine regulaarne ja kontrollitud, kommi seal üldse ei anta. „Pika jalgrattamatka järel said lapsed ühekordselt 20 grammi šokolaadi,” ütleb arst.
Suurt rõhku pannakse laagris liikumisele – mitu korda päevas käiakse ujumas, mängitakse pallimänge, tehakse jalgsi- ja rattamatku. „30-kilomeetrise jalgrattamatka pidasid nad vapralt vastu ja kehakaal tuleb loomulikult selle tulemusel alla,” rõõmustab dr Einberg.
Laste kehakaalu kohta koostati tabel, et neil oleks hea vaadata, kuidas kilod kaovad ja nähtud vaev tõesti tulemusi annab. Üks laps kaotas mullu näiteks kümne päevaga 10 kilo, mida on isegi liiga palju. 2−3 kilogrammi nädalas kaalu langetada on rasvunute puhul normaalne.
Selline laager mõjub motiveerivalt ja laps suudab ka kodus teadlikumalt oma kehakaalu langetamist jätkata. „Abi on juba sellestki, kui tõsisema rasvumisega laps on olnud arsti juures päevaosakonnas. Sealt saadud impulss paneb teda end jälle kokku võtma,” ütleb dr Einberg.

Ujuma ja kõndima
Kehamassiindeksi järgi [kaal (kilogrammides) jagatuna pikkuse (meetrites) ruuduga] märgib ülekaalu vahemik 25−30, rasvumine on üle 30-ne. Laste jaoks on olemas soo ja vanuse järgi kehamassiindeksi kõverad. Kui rasvunud laste puhul on kaalukaotus ootuspärane ja soovitud, siis ülekaalu korral seatakse eesmärgiks kaalutõus pidama saada. Laps on ju kasvueas ja sellest tingituna on mõningane kaalukasv ootuspärane. Kasvuspurdi ajal võib aastas lisanduda isegi 5−6 kilo, ent üle 10 kilogrammi on selgelt liiast. Orientiiriks võiks võtta, et 10-aastane laps kaalub keskmiselt 30 kilogrammi.
Kaalu pidama saamiseks soovitavad arstid menüüst välja jätta maiused ning kiirtoidu. Juba väikesed muudatused menüüs võivad anda hea tulemuse. Samuti peaks laps hakkama rohkem liikuma. Iga lapse päevas peab olema vähemalt tund aega aktiivselt liikumist, ent mida rohkem, seda parem. Kooli kehalise kasvatuse tundidele ei maksa lootma jääda, sest need ei rahulda täiel määral lapse liikumisvajadust.
Trennidest on soosingus kõik, mis panevad südame kiiremini lööma ja higistama, samuti lihastreeningud, sest rasva on juba küll, nüüd tuleb lihaseid kasvatada. Meelepärane treening võiks kesta umbes tund aega 2−3 korda nädalas. Suvel on käepärasem kindlasti jalgrattasõit, samuti kepikõnd. Ülekaalulistele mõjub hästi ka ujumine, mis koormab kõige vähem liigeseid.
Dr Einberg paneb südamele, et laps siis ikka ujuks, mitte ei istuks niisama vees. Tüdrukutele teeb head tantsutrenn.
Liikumine teeb ka tuju paremaks, mis võib ülekaalust tingituna olla sageli nukker. Ülekaalu tuleb tõsiselt suhtuda, sest sellest tingituna võib tekkida teist tüüpi diabeet ja tõusta vererõhk. Tugevalt rasvunuid võib kimbutada uneapnoe. Neidudel võib esineda ebaregulaarne menstruatsioon, nahaprobleemid ning liigne karvakasv. Keharaskusest võivad olla põhjustatud valud jalgades ja põlvedes.


Soovitused toitumisel:

  • kindlad söögiajad; 
  • vahepealaks ainult puuvilja ja ei mingeid kaloririkkaid näkse;
  • soe toit valmistage ise;
  • loobuge magusatest jookidest (limonaad, mahl), janu kustutamiseks on parim vesi;
  • magusaisu leevendamiseks võiks eelistada puuvilju ja marju, kord nädalas võib teha kommipäeva;
  • magusast eelistage pigem naturaalset jäätist, šokolaadi, rosinaid, pähkleid, mett ja moosi (mitte liialdada! 1–2 tl moosi pudrule on piisav).