Paljudes Eesti lasteaedades ja koolides praktiseeritakse Vaikuseminutite harjutusi.

Kolga Kooli õpetaja Maarika Rohi hakkas laste meelerahu ja tähelepanu juhtimise oskust praktiseerima nii, et alustas igal kolmapäeval tundi laste tähelepanu hoidmisega Tiibeti kelladega tekitatud heliga. Samuti tähelepanu suunamisega helidele klassiruumis – ka kaugemalt kostuvatele ja nendele helidele, mida lapsed ise tekitavad.

Ajapikku suunas õpetaja lapsi süvenema ka vaatlemise kogemusse, kus lapsed uurisid erinevaid toone, materjale, kujundeid täie tähelepanuga ja keskendusid lõpuks ühele väikesele detailile.

Eelkõige iseenda rahustamise eesmärgil kogeti näpuhingamise harjutust, kus lapsed viivad oma tähelepanu sisse- ja väljahingamisele ning loendavad kahe minuti jooksul hingamise rütmis näppe kokku. Pärast harjutamist julgustab õpetaja lapsi oma kogemusi jagama.

Pärast kahte kuud iganädalast harjutuste tegemist on lapsed rahulikumad ja koostöövalmimad, räägivad oma kogemusest ja kuulavad teisi. Juhul kui lähebki tunnis veidi lärmakamaks, kasutab õpetaja jälle Tiibeti kelli, et laste tähelepanu koondada. Ühel päeval märkas ta, et üks poiss, kes oli kaasõpilase tekitatud lärmi peale ärritunud, tegi laua all enda rahustamiseks näpuhingamise harjutust. See on tõeline tunnustus pedagoogile, kes õpetab järjepidevalt lapsi oma meelerahu ja tähelepanu juhtima. Õpetaja tõdeb, et eelkõige on harjutuste järjepidevast praktiseerimisest kasu talle endale ja mida rohkem korras on ta ise, seda rahulikumad on ka õpilased.

Meistrite Kooli teadliku rahunemise ja keskendumise kursusel treenime nii laste kui ka täiskasvanutega oma rahunemise ja keskendumise oskust. Selline vaimne treening võib muuta ajuaktiivsuse mustreid nii, et tugevnevad empaatia, kaastunne, optimism ja heaolutunne, vähenevad pingeseisundist tulenev sagedane meeleolulangus, väsimus, unetus või unisus, ärevus. Osalejate elukvaliteet paraneb.

Lapsevanemad peavad nii enda kui ka laste vaimse tervisega sügavamalt tegelemist oluliseks. Mitmed on küsinud individuaalseid tunde. MTÜ Minu Koduselts eestvedaja Kristi Sarapuu pöördumisel töötasime välja kaheksa pühapäeva kestnud teadliku rahunemise ja keskendumise programmi nii kahele lasterühmale (6–8-aastased, 9–11-aastased, programm on kohaldatav ka vanematele lastele), mõnele individuaalset tööd vajanud lapsele ja vanemale kui ka eelkõige nende samade laste vanematele. Lapsed ja vanemad kogesid erinevates gruppides sarnaseid harjutusi. Vanemad said iga kohtumise järel nii iseendale praktiseerimise kui ka lapsega koos harjutamise juhiseid.

Programmis osalenud kuueaastase Lenna ema Aet Vesiallik kirjutas oma märkamistest: „Hiljuti sadas esimest lund. Kui lapsed lumesadu märkasid, tahtsid nad kohe õue minna. Paraku olid nad haigestunud ja ei saanud luba õue minna. Tavapäraselt on sellisele keelule järgnenud üsna lärmakas tüli, kuid sel korral märkas ema, et tütar seisis akna all ja liikus hingamise rütmis parema käe nimetissõrmega ümber vasaku käe sõrmede. Ta tegi enda rahustamiseks äsja õpitud näpuhingamise harjutust. Ema jätkab: „Kui Lenna ärritub või läheb endast välja, tuletan talle meelde, et nüüd oleks õige aeg maha võtta ja pikalt sisse-välja hingata. See mõjub kohe. Ta suudab selgemalt mõelda ja rääkida. Samal ajal jõuan ju ka mina rahuneda ja end kiiresti taastada. Ärritavates hetkedes võib öelda lauseid, mida hiljem kahetsed. Need harjutused on aga imelised.” Kuu aega pärast programmi lõppu kirjutab ema: „ Oleme proovinud tasapisi Lenna lemmikharjutusi (näpuhingamine, keha teadveloleku harjutus) edasi teha. Lisaks loeme õhtuti meelerahu muinasjutte. Harjutusi teeme tavaliselt õhtuti enne uinumist, siis on hea rahulik kahekesi muljetada. Lenna on kokkuvõttes muutunud või kasvanud selliseks „suureks lapseks”. Ta mängib rahulikumaid mänge, suhtleb pereliikmetega selgemalt ja parema tähelepanuga ning ei kipu nii palju nutma kui umbes 4–5 kuud tagasi. See kõik võib olla lihtsalt üks normaalne lapse areng ja oleks nii või teisiti kunagi temaga juhtunud, aga võib-olla on tulnud talle kasuks programmi käigus õpitud harjutused ja kogemused. Mulle tundub, et ta on rõõmsam.”

Kui soovid endas tasakaalu leida, on sul võimalik sellele avastuste- ja kogemusterohkele teekonnale asuda ning tänapäevases pöörases maailmas rahuni jõuda, toetades sel teekonnal ka oma lapsi.