Lõikus päästab haigustest

Miks juhtub nii, et adenoid ja kurgumandlid, mis peaksid lapsi viiruste ja bakterite eest kaitsma, saavad hoopis ise probleemiks ja need tuleb eemaldada?

Ülle (39) ei tulnud selle pealegi, et tema vanemal tütrel Mial (11) on adenoid ehk ninaneelus asetsev neelumandel suurenenud. Lapsel oli küll tihti köha ja magama jäädes ta norsatas, kuid üldiselt oli Mia terve laps. Polnud tal kõrge palavikuga külmetushaigusi ega piinavaid kõrvapõletikke.

Küll panid vanemad kolm aastat tagasi tähele, et lapse hambumus pole õige, ja läksid tütrega ortodondi vastu­võtule. “Mind üllatas väga, kui sain teada, et kinnine nina võib põhjustada vale hambumust. Laps hingas suu kaudu, sest adenoid oli suur ja takistas nina kaudu hingamist. See omakorda mõjutas lõualuu ja hammaste arengut,” räägib Ülle.

Paraku oli hammastele juba kahju tehtud ja arstiga lepiti kokku, et mõne aasta pärast, kui tüdrukul on enamik jäävhambaid suus, hakkab ta hambumuse korrigeerimiseks kandma breketeid.

Neli kuud järjekorras

Kaks aastat tagasi oli Mial pikalt hääl ära. Kuna tüdruku mandlid olid suured, lasi perearst määrata vereproovis ka mandlipõletiku näidu. Ilmnes, et see oli pea kuus korda normist kõrgem. “Taas oli üllatus suur, sest tütrel polnud kordagi angiini ehk mandlipõletikku diagnoositud,” meenutab Ülle.

Ruttu seati sammud kurguarstile, kes ­soovitas mandlid eemaldada ning tõdes, et tavaliselt
jõuavad sellised haiged temani mandlipõletikuga kaasneva südamelihase- või liigesepõletikuga. “See info ehmatas juba tõsiselt ja oli hea meel, et saime probleemile varem jaole.”

Neli kuud tuli oodata järjekorras ning mullu kevadel eemaldati Mial nii mandlid kui ka adenoid, mis kirurgi sõnul olid suured ja mädakorke täis. “Operatsioon oli igal juhul õige otsus,” sõnas ta vanematele.

Enesetunne oli lapsel pärast lõikust narkoosi ja valu tõttu halb, kuid paari päeva jooksul kõik paranes. Umbes nädal sõi Mia vaid vedelaid toite: jogurtit, mannavahtu jm, sest neelata oli valus.

Ehmatav kuulmise langus

Teistmoodi sündmused viisid lõikuslauale pere noorema lapse Liisa (5). Tema põdes tihti kõrge palavikuga viirushaigusi ja kõrvapõletikku. Nohu tundus olevat pidevalt. Kui ei tulnud ka suurt eritist, luristas tüdruk ikka natuke nina.

Mullu panid vanemad tähele, et tüdruk ei kuule hästi. “Kas sa porgandit tahad?” küsis ema. Ent kui tütar teda otse ei näinud, ei pannud ta öeldut tähele.

Jälle viis tee kurgu-kõrvaarsti juurde, kes lasi teha röntgenipildi. Selgus, et lapse kõrvad olid lima täis ja adenoid oli väga suur. “Arusaadav, et ta eriti midagi ei kuule,” tõdes arst. Veidi hiljem diagnoositi tüdrukul ka põsekoopapõletik.

Adenoidioperatsioon läks kergesti ja hästi. Kui Liisa haiglas narkoosist ärkas, oli ta rõõmus ja sõi jäätist. Järgmisel päeval kodus küsis: “Millal me sinna uuesti läheme?

Lapse tervis paranes lõikuse järel märgatavalt. Kõrvapõletikke pole enam olnud ning nohudki pole nii pikad ja tülikad. “Kuna me seekord teadsime, mida kõike halba võib suurenenud adenoid tekitada, ei juurelnud me lõikuse vajalikkuse üle pikalt. Sellest oli ainult kasu,” rõõmustab Ülle.

Põhjamaalaste “rõõm”

Tartu Ülikooli kõrva- ja kurgukliiniku arst Anneli Põld tõdeb, et Eesti inimestel esineb probleeme mandlitega rohkem kui soojemate riikide elanikel. Kui inimene külma õhku suu kaudu sisse hingab, soodustab see kurgumandlite haigestumist. Kõrva-kurgukliiniku kunagine juht, praeguseks siit ilmast lahkunud Mart Kull on koguni öelnud, et mandlid on loodud selleks, et Põhjamaades inimestel elu ei oleks.

Ometi on kurgumandlitel, mis paiknevad kurgu­kaarte vahel ja ümbritsevad neelu, ka oma hea roll. Need tekitavad kaitsekehi ja tõrjuvad õhu kaudu kurku jõudvaid baktereid ning viirusi, nagu adenoid teeb seda nina tagumises osas.

Kui aga mandlid ise bakterite tõttu haigestuvad, kasvab nende lümfikoeliste moodustiste sisse järjest rohkem sidekude, mille vahele jäävad laiad avaused ehk lakuunid. Sinna, kus lakuunid puutuvad kokku lümfoidse koega, tekivad korgid ja koguneb sekreet ehk mäda, millest eritub mürgiseid laguaineid.

Nii on saanud mandlitest infektsioonikolle, mis ei paku organismile kaitset, vaid teeb kahju. Kroonilisest mandlipõletikust võivad saada alguse liigese-, südame- või neeruhaigused. Samuti võib see põhjustada mädakoldeid mandlite taga ja kaela lihasruumide vahel.

Viirused ja pärilikkus

Sagedaste viirushaiguste tõttu võib hakata vohama neelumandel ehk adenoid. Muidu on see lümfi­koeline moodustis ninaneelus kitsa ribana ja peaks 1. eluaasta lõpuks peaaegu kaduma. Pa­raku tihti nii ei lähe.

Adenoid kasvab suuremaks ja sulgeb õhu sissepääsu keskkõrva. Sellise takistuse korral ohustavad last nohu, põsekoopa- ja kõrvapõletik. Adenoidi suurele pinnale jäävad elutsema bakterid ning kui õhu kaudu tuleb uus viirus, jääb laps kergesti haigeks.

Suure adenoidi tõttu on lapsel raske nina kaudu hingata ja ta hakkab järjest rohkem hingama suu kaudu. See soodustab kurguhaiguste, seal­hulgas mandlipõletiku teket, muudab keele asendit, mõjutab lõualuu ja hammaste arengut. Tagajärjeks võib olla vale hambumus.

Ehkki sellist geeni, mis oleks seotud mandlite haigestumisega, pole leitud, mängib pärilikkus ilmselt rolli. “Tihti on lõikusele tuleva lapse õed-vennad, vanemad või muud sugulased samuti juba adenoidist või kurgumandlitest lahti saanud,” räägib arst.

Raviks lõikus

Dr Anneli Põld on rahul, et meie perearstid teavad adenoidi ja kurgumandlitega seonduvaid ohte ning suunavad lapsed ruttu kurguarstile. Ägedat mandlipõletikku saab ravida antibiootikumidega, kroonilist lõikusega. Viimase vajalikkust hinnatakse välise vaatluse ja röntgenipildi abil.

“Eesti arstid on seisukohal, et suurenenud adenoidi ja kroonilise mandlipõletiku korral on parimaks raviks operatsioon,” tõdeb dr Põld.

Selline seisukoht pole aga igal pool iseenesestmõistetav. Näiteks Prantsusmaal ravitakse suuri ja mädaseid mandleid kolme kange antibiootikumiga korraga. Lõikusele inimesi kergesti ei saadeta.
“See on hämmastav ja sellist ravi ei saa heaks pidada, sest tüsistused võivad olla suured,” sõnab dr Põld. “Minu juurde jõuab aeg-ajalt lapsi tõsiste südame- ja liigesehaigustega, mille on põhjustanud haiged kurgumandlid. Et selliseid tõbesid ära hoida, on parem mandlid eemaldada.”

Ennetada raske

Kas oleks võimalik meie lapsi sellelt mandliopi-karussellilt aga kuidagi maha saada? Neid hädasid ennetada?

Anneli Põld ütleb, et adenoidi suurenemist ja mandlipõletikku on keeruline ära hoida. Uuringutega on leitud, et neile on vastuvõtlikumad allergilised lapsed. Seega tuleb kasuks puhas toit, mis ei sisalda kahjulikke värv-, lõhna- jm aineid. Tervisele mõjub hästi menüü, kus on palju kodumaist puu- ja köögivilja, seal­hulgas sibulat ning küüslauku.

Samuti on abi karastamisest: liikumisest, jaheda vee protseduuridest. Mida tugevam organism, seda paremini suudab ta viirustele ja bakteritele vastu seista.

Need märgid võivad viidata suurenenud adenoidile

• Laps kurdab, et nina kaudu on raske hingata.
• Hingab suu kaudu ärkvel olles või magades.
• Hingab tugevat heli tekitades.
• Räägib läbi nina.
• Norskab magades.
• Lapsel on magades mõnesekundilised hingamispausid.
• Ta haigestub tihti viirushaigustesse, sh nohusse, kõrvapõletikku. Need märgid näitavad kroonilist mandlipõletikku
• Neeluvalu, tihti ka kõrvavalu, mis on tingitud valu kiirgamisest.
• Suurenenud ja valulikud lümfisõlmed kaelal.
• Mädane eritis kurgumandlitest.
• Mandlite sidekoehulga suurenemine, mille tagajärjel ­mandlid (lümfikude) jäävad väiksemaks ja on tihedad.
• Esinenud on ägedat mandlipõletikku ehk tonsilliiti mitu korda aastas.

Kui operatsioon on möödas

• Kuna adenoidi- ja mandlioperatsioon põhjustab veritsust, anna lapsele pärast seda süüa midagi külma, mis vere­voolu vähendab. Näiteks jäätist.
• Mandlite eemaldamise järel on kurk valulik, sestap anna lapsele vedelat, püreestatud ja jahedat toitu. Väldi kuuma toitu.
• Jälgi lapse seisundit, sest veritsus võib tekkida, kuni haavad on täielikult paranenud (selleks kulub umbes 10 päeva).
• Verejooksu korral pöördu kohe arsti poole. Esmase abinõuna tasub panna külmakott kõrile (mandliopi korral) või kukla taha (adenoidilõikuse puhul).