Mitme näoga migreen
Kui Nelli Sudnitsõna (52) tagasi mõtleb, siis tõenäoliselt olid tal migreeni sümptomid juba lapsena, aga ta ei osanud neid sellega seostada. Aeg-ajalt juhtus, et tüdruk minestas, näiteks bussiga kodunt kooli sõites. “Kuna tol ajal väga palju ei uuritud, pandi see teismeea muutuste arvele,” räägib naine.
Kui aga 16aastaselt tulid kohutavad peavalud, mis võisid kesta päevi ja panid oksendama, olid arstid kindlad, et tegu on migreeniga. Nelli suguvõsas oli sama haigus ka teistel naistel, näiteks vanaemal ja tädil.
30 aastat kannatas Nelli jubedaid peavalusid, mille tulekut polnud võimalik ennustada. Lihtsalt ühel hetkel hakkas pea lõhkuma ja võis lõhkuda kuni kaks ööpäeva järjest. “Ma ei saanud seda valu seostada millegagi – ei toidu, ilma ega stressiga. Valu võis tekkida isegi öösel magades. Alati algas valu pea vasakult poolelt ja kui ei jõudnud tabletti mõne minuti jooksul sisse võtta ning magada, soe sall ümber pea, läks paar päeva mu elust “kaotsi”,” jutustab Nelli.
Migreen või pingepeavalu?
Kuigi lastel esineb rohkem pingepeavalu, võib ka neil olla vahel migreen. Kuidas neil vahet teha? Pingepeavalu on tavaliselt kerge kuni mõõdukas, kahepoolne, suruva iseloomuga ega süvene füüsilisel koormusel. Valuhoog kestab 30 minutist seitsme päevani. Migreen kestab 4–72 tundi, lastel 1–72 tundi. Valu on tugev, pulseeriv ja füüsilisel koormusel süvenev. Tavaliselt kaasnevad peavaluga iiveldus-oksendamine, valgus- ning helikartlikkus.
Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogia arst-resident Liis Sabre ütleb, et laste puhul jälgivad arstid ka käitumist ja välimust, sest laps ei oska oma olekut tihti sõnadega täpselt kirjeldada.
Spordipoiss Erik Jõgi (17) oli kolmteist, kui pärast tühja kõhuga tehtud pingelist trenni läks nägemine ühest silmast häguseks. Natukese aja pärast hakkas pea valutama ning tekkis iiveldustunne.
“Eks lastel tule peavalusid ikka ette. Et aga nägemine kadus ära, tundus imelik,” meenutab Eriku ema Kristel Jõgi (38), miks nad läksid neuroloogi vastuvõtule, kui haigushoog kordus. Enne diagnoosi uurisid arstid poissi paar päeva haiglas välistamaks, et tegu pole kasvaja või epilepsiaga. Migreeni diagnoos ei tulnud lõpuks vanemaile aga üllatusena, sest migreenikud on ka Eriku isa ja isa ema.
Dr Liis Sabre sõnul ongi migreen rohkem pärilikult edasikanduv haigus. Migreeniku esimese astme sugulastel on risk haigestuda 1,5–4 korda kõrgem. Seejuures kannatavad migreeni all rohkem naised: seda esineb 18 protsendil naistest ja kuuel protsendil meestest. Kokku põeb migreeni ligi 12% elanikkonnast.
Auraga ja aurata migreen
Arstid jagavad migreeni kaheks: aurata ja auraga migreeniks. Aurata migreeni korral võib esineda iiveldust, oksendamist, valgus- ja helikartust ning tundlikkust lõhnade suhtes.
Auraga migreeni korral eelnevad peavalule tajuhäired ehk aura. Kõige sagedasemaks auraks on nägemishäired – vaatevälja värisemine, siksakiline nägemine või valgusesähvatused –, kuid enne peavalu võivad ilmneda ka ühepoolne tundlikkushäire, ühepoolne jõuetus ja kõnehäired.
Lastel loetakse lisaks aurata ja auraga migreeni tüüpide alla ka perioodilised sündroomid: tsükliline oksendamine, perioodilised lühiaegsed ägedad valud kõhus ja korduvad peapööritushood asendi äkilisel muutmisel.
Kuidas pääseda valust?
Nelli Sudnitsõna meenutab, et lapsena oli ta ainus mõte suure peavalu ajal, kuidas sellest ruttu vabaneda. “Kui olin noor, proovisin kindlaks teha, kas miski võib valu provotseerida, kuid ei saanud sotti. Proovisin ka eri tablette ja lõpuks mõistsin, et ainus, mis mind päästab, on Citramon. Sellest ajast peale oli see minuga alati kaasas,” jutustab Nelli.
Spordipoiss Erikul esineb migreenihoog korra kolme või nelja kuu jooksul. Ta teab, et haigushoo vältimiseks ei tohi ta teha trenni tühja kõhuga. Lähenevast migreenist annab märku nägemisvälja hägustumine ühe silma ees. Sel juhul peab poiss kiiresti võtma ühe või isegi kaks tabletti ibuprofeeni. Ideaalne on, kui ta saab heita voodisse pikali teki alla. Õigeaegse tegutsemisega võib ta halvavast peavalust pääseda – selleks korraks.
Dr Liis Sabre märgib, et migreeni puhul ongi raviks valu leevendamine. Kui pinge tüüpi peavalu kutsuvad esile stress, väsimus, sundasend, siis migreeni tüüpi peavalu tekkes on paljugi ebaselget. Ent kindlaks on tehtud, et mängus on närvirakkude suurenenud erutuvustase, neuropeptiidid ja veresoonte reaktsioon. “Tänaseks on teada, et migreeni põhjuseks on nii mitteinfektsioosne põletik kui ka muutused veresoontes,” nendib arst ning kinnitab, et migreeni on võimalik leevendada ja mõnevõrra ennetada, kuid mitte välja ravida.
Levinumad ravimid on apteegi käsimüügist saadavad valuvaigistid, nagu paratsetamool ja ibuprofeen, kuid on olemas ka spetsiaalsed hooravimid – triptaanid. “Valuvaigistitega tuleb aga olla ettevaatlik ja koguseid arstiga kooskõlastada, et ei tekiks ravimite liigtarvitamisest tingitud peavalu,” rõhutab arst.
Kroonilise migreeni korral (peavalu esineb enam kui pooltel päevadel kuus) on kasutusel ennetavad ravimid, mida võetakse iga päev. “Ravimiklasse on palju, näiteks antidepressandid, epilepsiavastased ravimid, vererõhuravimid. Neist paljudel on teaduslikult tõestatud toime ka valu regulatsioonimehhanismidele.”
Alternatiivsed vahendid
Nelli oli juba harjunud mõttega, et tal on päritud migreen ja ta peab leppima sellega surmani. Juhuslikult läks naine aga joogatrenni. Mitte selleks, et vabaneda peavaludest, vaid et end pärast pikka kontoripäeva liigutada ja vabaneda tööstressist. Praeguseks on ta tegelenud joogaga seitse aastat. “Viis viimast aastat ei tea ma üldse, mis asi on peavalu,” rõõmustab naine.
Nelli leiab, et just tänu joogale on ta saanud kaelalihastelt pinge maha võtta ja avada sisemised kanalid, mis on omakorda aidanud migreenist vabaneda. Isegi nüüd, kus peavalu teda enam ei kimbuta, aga pea on vahel lihtsalt “paks”, teeb ta harjutusi, mis lõdvestavad kaela- ja ülaseljalihaseid. “Tabletid on mul endiselt olemas, kuid nüüd nad seisavad mul kapis, igaks juhuks,” naerab Nelli.
Peavalude ärahoidmiseks püüab naine ka tervislikult elada, kuid ei kaldu selle juures fanatismi. “Kui on isu ja hea seltskond, ei ütle ma ära heast toidust ja veinist,” kõneleb Nelli ja murrab tüki šokolaadi.
Dr Liis Sabre sõnul ei aita ägedate migreenihoogude puhul siiski miski muu peale medikamentravi. Kuid ta ei välista, et regulaarne füüsiline koormus, tervislik toitumine, stressitaseme vähendamine ja muul viisil oma igapäevaelu parem korraldamine aitab peavalu ära hoida.
Doktori sõnul on valuhoo ajal heaks abiliseks ka uni. Ja neil, kes ei talu helisid või valgust, viimaste vältimine (sulgeda raadio ja/või telekas, akendele kardinad ette tõmmata jmt).
“Migreeniga tuleb õppida elama. Aga ei tasu ära unustada, et iga peavalu pole migreen. Märksa enam esineb pingepeavalusid, kuid iga elukvaliteeti oluliselt häiriv peavalu on see, millega võiks pöörduda arsti poole, et koos leida valule leevendust,” sõnab arst-resident Liis Sabre.
Mis eristab migreeni pingepeavalust?
Migreeni tunnused:
• peavalule võivad eelneda erinevad sümptomid (nt magusaisu, väsimus, aura),
• füüsiline ja psüühiline pingutus tugevdavad peavalu,
• esineb iiveldust ja oksendamist,
• haige kannatab valgus- ja helitundlikkuse all,
• valu on tugev, pulseeriv, ühepoolne, kestab 4–72 tundi,
• peavalu võib alata ka öösel või äratada patsiendi hommikul,
• haigus esineb hooti, vahepeal on patsient terve.
Pingepeavalu tunnused:
• valueelseid sümptomeid pole,
• valu ei süvene füüsilisel koormusel,
• valu on kerge või mõõduka tugevusega, kahepoolne, suruva iseloomuga, kestab 30 minutit kuni seitse päeva,
• valuga seotud oksendamist ja iiveldust tuleb ette harva,
• valgustundlikkust ei ole,
• valu algab enamasti päeval, ei häiri und,
• valu on pidev.
