Paljas pea toob külmaga põletikud ja haprad juuksed
Pea on suurem kui näiteks käed ja vastavalt sellele on ka külma mõju organismile suurem. Lisaks on peas väga palju veresooni ja need on nahale lähemal, see omakorda suurendab veelgi külmetumise ohtu.
"Oma keha me ju ometi talvel katame, mantli paneme selga, saapad jalga ja kindad kätte, aga pea jätame paljaks – see pole ju loogiline," lausus doktor Pealinnale.
Amjärve sõnul on igaühel alati organismis viirused olemas ja kui inimene külmetub, siis tema vastupanuvõime viirustele nõrgeneb. "Kõik viirus- ja bakteriaalsed haigused, sealhulgas põsekoopa-, kurgu-, keskkõrva- ja muud põletikud ägenevad, millele omakorda võivad järgneda rasked tüsistused," selgitas ta.
"Kuna külmaga pea veresooned ahenevad, siis paneb talvel peakatteta ringi liikumine tihti ka pea valutama. Paksud juuksed mingil määral päästavad külmetuse eest, kuid mitte väga palju."
Külma tagajärjed ei piirdu ainult külmetushaigustega, vaid kannatada saavad ka juuksed. Külmaga tõmbuvad peanaha kapillaarid kokku, juustes olev niiskus külmub ja juuksekarva sibul saab organismist vähem toitaineid. See omakorda võib muuta juuksed hapraks ja aeglustada nende kasvu.
Pea kaitseks külma eest tuleb leida endale sobiv müts.