Ornitoos, varem nimetatud ka papagoihaiguseks, on lindudel esinev haigus, mis võib nakatada ka inimesi. Esimesena avastati see haigus papagoidel.

Ornitoosi haigestuvad kodulinnud – pardid, haned, kalkunid ja kanad – ning haigus on laialt levinud ka tuvide seas.

Haigestunud linnud on loiud, nokast eritub lima, esineb kõhulahtisus, sulestik on sakris. Mõnikord võib haigus kulgeda ka väliste sümptomiteta ja omandada kroonilise kulu.

Ornitoosi tekitaja kuulub klamüüdiabakterite hulka. See on väike bakter, millel on ühiseid omadusi viirustega. Kõrgel temperatuuril ja desinfitseerivate ainete toimel need bakterid hävivad. Madal temperatuur nende eluvõimet ei riku, isegi –70° külmas säilib see kaks aastat või isegi kauem. Mitmesugustel esemetel püsib bakter elus vaid mõne tunni.

Ornitoosi tekitajaid leidub haigete lindude sulgedel, eritistes ja veres.

Nakkub kolmel viisil

Nakkus võib levida lindudelt inimestele kolmel viisil: esiteks tolmuse õhuga hingamiselundite kaudu, teiseks lindude eritistega suu kaudu, kui määrdunud kätega süüakse või suitsetatakse, kolmandaks naha kaudu, kui haige lind on tekitanud pisivigastusi.

Haiguse peiteperiood on tavaliselt 6–14 päeva, kuid võib ulatuda 21 päevani. Ornitoosi eelnähud – väsimus, peavalu, unehäired; mõnikord ka liigesevalu, iiveldus ja oksendamine – kestavad 3–6 päeva. Edasi tekib jõuetus, palavik 38–40°, vappekülm ja tugevad peavalud. Sageli esinevad gripilaadsed nähud või kopsupõletik. Mõnikord täheldatakse seedehäireid ja ninaverejooksu. Veel võivad esineda tüsistused, mis rikuvad südant, kopsu ja veresoonkonda.

Enamasti siiski kulgeb ornitoos kergelt või keskmise raskusega. Tõsisemat probleemi tekitab vanemaealistele või südame-veresoonte haigusi põdevatele inimestele.

Lastel esineb ornitoosi harva. Põhiliselt haigestuvad inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku haigete lindudega. Sel juhul on tegu kutsehaigusega.

Ornitoosihaige ei ole tavaliselt nakkusohtlik pereliikmetele ja töökaaslastele.

Kuid meditsiinialases kirjanduses leidub juhtumeid, kus nakatumine on toimunud inimeselt inimesele.

Raviks kasutatakse antibiootikume, mida määrab arst. Haiguse läbipõdemine annab ainult lühiajalise immuunsuse.

Kuidas haigusest hoiduda

Kui puutute kokku lindudega, täitke hoolikalt isikuhügieeni ja sanitaarnõudeid.

Haigete lindude ja linnusõnnikuga kokku puutudes peab kasutama individuaalkaitsevahendeid, näiteks nina-suumaski, eririietust ja kaitsekindaid ning sageli käsi pesema.

Hoolitsema peab muidugi ka kodulindude tervise eest ja regulaarselt koristama-desinfitseerima nende eluruume ning vähendama õhus leviva tolmu hulka.

Välismaalt sisse toodud linnud peavad läbima karantiini.

Linnufarmis tuleb haiged linnud tervetest viivitamatult eraldada.

Soovitatav on piirata tuvide arvukust.

Sulgege neile pööningule pääsemise võimalus ning ärge toitke linde bussipeatustes, akende all ja rõdudel.