Amanda haigestus märtsikuus, kui on tavaline, et lapsed “korjavad üles” viirusi. Meningiidi algus sarnaneb ägeda viirushaiguse algusega. Tütrel tekkis õhtul vastu ema sünnipäeva kõrge palavik, 39–40 kraadi. Järgmisel päeval see püsis ja paratsetamoolist polnud abi. “Ta kaebas ka peavalu ja oksendas,” meenutab Helen. “Kõht oli korras, köha ega nohu polnud. Süüa ei tahtnud ta üldse, juua väga vähe ja magas peaaegu kogu päeva.”

Kuna õhtuks olukord ei paranenud, kutsuti kiirabi. Meedikud vaatasid lapse kiirelt üle ja jõudsid järeldusele, et Amandal on tavaline viirushaigus – andke aga kangemat palavikurohtu ja helistage järgmisel päeval perearstile.

Helen nendib, et tegelikult tekkis tal üsna ruttu tunne, et seekord võib midagi tõsisemat lahti olla, sest palavikku ei saanud kuidagi alla.

Seisund halvenes

Järgmisel hommikul oli Amanda seisund veelgi halvenenud, palavik ja peavalu piinasid last endiselt. Enam ei tahtnud ta isegi juua, ainult magas.

“Ma ei osanud siis sellest midagi arvata, et Amanda hoidis voodis olles pead hästi kuklas. Aga meningiidi üks sümptomeid ongi ju kuklakangestus!” räägib Helen.
Koju tulnud perearst märkas seda kohe ja neil kästi sõita kiiresti lähimasse haiglasse. Terve pere oli šokis, sest alles hiljuti oli nende tutvusringkonnas traagiline juhtum seoses väikelapse meningiidiga.

Mees kihutas töölt koju ja viis nad haiglasse. Seda sõitu mäletab Helen hästi: Amanda klammerdus tema külge ja tihkus nutta, muudkui korrutades “ei taha” ja “emme”.

Haiglas võeti vereanalüüs. Analüüsi vastus kinnitas, et tegu on meningiidiga, ja nad viidi kiirabiautoga Tallinna Merimetsa haiglasse.

Merimetsas hakati kiiresti toimetama. Samal ajal, kui naine arstide küsimustele vastas, tuli täita blankette ja haiglariided lapsele selga panna. Amanda viskles lavatsil, püüdes ema järele haarata, oksendas korra. Siis viidi ägedalt nuttev laps seljaajuvedeliku analüüsi võtmisele, kuhu ema kaasa ei lubatud. Bakteriaalne meningiit leidis kinnitust, haigustekitajaks Haemophilus.

Rasked haiglanädalad

Haiglasse jäid ema ja laps 16 päevaks. Algus oli kõige raskem, sest tütre seisund ei leevenenud veel mitu päeva. Kas ja kui hästi Amanda paraneda võiks, sellest ei räägitud. Helen ei julgenud küsida ka.

Haiglas oldud aja jooksul nägi Helen vanemat tütart vaid korra, mis muutis olukorra eriti hapraks. Külalised olid lubatud, aga mida vähem, seda parem. Kõik pidid sisenedes ja väljudes käsi desinfitseerima.

Ema püsis pidevalt lapse kõrval, välja arvatud duši all või WCs käies. Amandal oli tilguti, kaua ei jaksanud ta ärkvel olla. “Põhiliselt pikutas Amanda minu kõrval voodis, alles lõpus hakkasin teda ööseks võrevoodisse tõstma. Potile ei saanud last algul panna, ta ei suutnud istudagi. Tuli taas mähkmed kasutusele võtta. Esimesel nädalal ei söönud Amanda praktiliselt midagi, ainult jõi,” räägib Helen.

Tasapisi hakkas tirtsu seisund siiski paranema, ravi toimis. Kingiks toodud raamatud ja mänguasjad aitasid väikese patsiendi tuju tõsta.

Probleemid tasakaaluga

Koju saades oli Amanda endiselt nõrk, ei suutnud toeta istudagi, kõndimisest rääkimata. Tasakaalu polnud ollagi. Helen keskendus siis tütre taastumisele. Algul harjutati kõndimist toas, edasi õues. Ka käisid nad taastusraviarsti juures harjutusi tegemas.

Järelkontrollis Merimetsa haiglas olid arstid õnneks paranemisega rahul. Audioloogi juures ei tuvastatud samuti midagi halba. Meningiidi üks võimalikke tüsistusi on kuulmise langus.

Kindlasti tasub vaktsineerida

Kõige kauem võttis aega tasakaalu taastumine. Veel paar aastat hiljem kippus tüdruk rattaga sõites vingerdama ja kui oli väsinud, kõndis vaarudes.

Kaks viimast lasteaia-aastat käis Amanda balletitundides Kaie Kõrbi stuudios. Sellest oli palju abi lõplikuks taastumiseks. Nüüdki teeb tüdruk tantsutrenni, õpib flööti ja kitarri. Koolitunnistusel on kõik viied. Ei jälgegi meningiidist!

Heleni arvates on bakteriaalse meningiidi puhul väga oluline kiiresti haiglasse jõuda ja ravi alustada, et vältida raskeid tüsistusi. Mida väiksem laps, seda rängemad võivad olla tagajärjed.
Täna on Haemophilus influenzae tüüp B vaktsiin riiklikus kavas ja kõigile soovijatele tasuta – vähemalt üks võimalus vähendada meningiiti haigestumise tõenäosust. “Haigus ise on kindlasti palju hirmsam kui vaktsineerimise vähetõenäolised kõrvaltoimed,” usub Helen.

Meningiit lapseootuse ajal

Gerli Klammer põdes viiruslikku meningiiti mullu suvel, olles kolmandat kuud lapseootel. Haigus algas tavalise peavaluga.

Gerli oli parasti rannas ja võttis paar paratsetamoolitabletti. Päeva jooksul valu aga ägenes. Lisaks muutusid silmad valgusele nii tundlikuks, et väljas olles ei suutnud ta neid avadagi. Õhtul kutsus naine kiirabi.

Kiirabiarstid arvasid, et küllap on tegu päikesepistega, tegid valuvaigistava süsti ja soovitasid hommikul perearstile helistada. “Terve öö kannatasin kohutava valu käes,” meenutab Gerli.
Hommikul läks ta perearsti juurde, kes esimese asjana pani naise pikali ja palus lõua ette rinnale tuua. “Ma ei suutnud seda valu tõttu teha,” räägib naine. Ta saadeti kohe nakkushaiguste haiglasse ja sealt ka Pelgulinna sünnitusmajja kontrolli, kas lapsega on kõik korras.

Ma pole ju väikelaps!

Gerli kirjutati meningiidi kahtlusega haiglasse. Ta ei teadnud haigusest midagi, oli kuulnud vaid, et tol hetkel oli Eestis meningiidipuhang ja seda peamiselt väikelaste seas.

Meningiit diagnoositi tal lumbaalpunktsiooni ehk seljaaju vedeliku proovi põhjal. Ajukelmepõletik oli tekkinud enteroviiruse tagajärjel.

Haiglas oli naine nädal otsa, pea valutas kogu aeg ja lisaks olid tugevad tasakaaluhäired. Ravi oli nagu viiruse puhul ikka – tuli palju juua ja puhata. Korra päevas sai tilgutist vedelikku, valuvaigisteid ja põletikuvastast rohtu. Raseduse huvides olid põletikuvastase rohu annused tilgutis väiksemad ja valuvaigistina võis kasutada vaid paratsetamooli.

Esimesed päevad haiglas oli naine rahulik, sest talle kinnitati, et lapsega on kõik korras. “Mida päev edasi, seda suuremaks hirm aga kasvas, sest ühtegi paranemismärki ei olnud,” tunnistab Gerli. “Mõtlesin, kuidas see võimalik on, ma olen ju haiglas ja mind ravitakse, aga mitte miski justkui ei lähe paremaks! Kuidas ma saan üldse kindel olla, et see ravi ja haigus lapsele ei mõju.”

Enne tervene, siis mine tööle!

Kodus hakkas tervis tasapisi paranema, kuigi algul oli ka seal peavalu igapäevane. Lõplikuks taastumiseks kulus kolm nädalat. Ämmaemanda järgmisel vastuvõtul kontrolliti lapse südametööd ja võeti analüüsid – kõik oli õnneks korras!

Siiski tõusis meningiit uuesti päevakorda pärast sünnitust, kui laps nutma ei hakanud. Gerli mainis, et põdes meningiiti. Mispeale lapselt võeti analüüsid ja viidi ta intensiivi, kus selgus, et laps oli hoopis lootevett sisse ahminud. Paar tundi hiljem toodi Gerlile täiesti terve väike poiss tagasi.
Naine tõdeb, et ehmatusi põhjustas meningiit tal omajagu, kuid kõige tähtsam on mõelda, et kõik saab korda. “Kindlasti pole mõtet tööle või kooli naasta enne, kui tervis on täiesti korras. Tüsistustega riskida ei ole mõistlik,” ütleb Gerli.

Meningiidi tunnused

Meningiidi algus on tihti äkiline – haigusilmingud kujunevad välja 24 tunni jooksul.
• Bakteriaalse meningiidi sümptomiteks on äkki tekkinud kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus ning teadvuse hämardumine.
• Viiruslik meningiit areneb bakteriaalsest meningiidist aeglasemalt, ilmnevad peavalu, iiveldus ja oksendamine ning väsimus. Enamasti esineb ka kuklakangestus.

Meningiidist annavad märku järsk algus, kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, silmade valguskartlikkus, iiveldamine ja oksendamine, unetus või unisus, tasakaaluhäired, isutus ja lööve. Imikutel ei pruugigi olla tavalisi meningiidi tunnuseid ning esiplaanil on üldnähud: kõrge palavik, rahutus või äärmine loidus, krambid jt. Raskele bakteriaalsele meningiidile on iseloomulik kõrgetooniline kilav nutt, väljakummunud suur lõge ja seljalihaste pingest lookas tahapainutatud kehaasend.

Mis on meningiit ja kuidas seda ennetada?

Leelo Moosar, Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku arst:

Meningiit on pea- ja seljaaju ümbritsevate kestade või kelmete põletik, mida võivad põhjustada viirused, bakterid või seened.

Bakteriaalset meningiiti esineb harva, kuid see on tõsine haigus ja raviga viivitamisel eluohtlik. Haigust tekitavad vastsündinutel sagedamini B-grupi streptokokid, kolibakter, klebsiellad ja harva listeeria, vanematel lastel ja täiskasvanutel pneumo- ja meningokokk. Tänu vaktsineerimisele lapseeas on B-tüübi hemofiilusbakteri (Hib) meningiidijuhtumid muutunud haruldaseks.
Viiruslik meningiit on üsna sage ja reeglina vähem tõsine haigus. Seda tekitavad üldjuhul enteroviirused. Kõige enam haigestuvad ja ka levitavad neid viiruseid seedetrakti kaudu lapsed. Enim suvel ja sügisel.

Meningiiti võivad põhjustada ka herpesviirused, seda rohkem noorukitel ja täiskasvanutel. Enne leetri-mumpsi-punetiste vastast vaktsineerimist oli juhtival kohal mumpsimeningiit. Leetriviiruse tüsistuseks on meningoentsefaliit (ajukelmete ja ajupõletik), mille sagedus on maailmas viimastel aastatel tõusnud seoses laste vaktsineerimata jätmisega. Meil puuknakkusena leviv puukentsefaliidiviirus põhjustab tõsist meningoentsefaliiti pigem täiskasvanutel ja vanemaealistel.

Kuidas ennetada?

Viirusmeningiite tekitavad enteroviirused levivad põhiliselt pesemata käte kaudu. Teiste viiruste või bakterite puhul levivad haigustekitajad piisknakkusena köhimisel, aevastamisel jne. Haigusele on vastuvõtlikumad alla viieaastased lapsed ja alla 20aastased noored ning immuunpuudulikkusega inimesed.
Meningiidi ennetamiseks tuleb hoolikalt ja sagedasti käsi pesta ning vältida hügieenivahendite, söögi ja sööginõude jagamist. Rasedad peaksid vältima pastöriseerimata piimatooteid ja termiliselt vähetöödeldud liha listerioosiohu tõttu. Ennetav mõju on ka erinevatel vaktsiinidel.

Kuidas diagnoositakse ja ravitakse?

Meningiiti diagnoositakse meditsiinilise protseduuri lumbaalpunktsiooni abil, s.t seljaajuvedelikust määratakse põletikunäitajad ja tekitaja.

Bakteriaalse meningiidi ravi toimub alati haiglas ning haiglaravile saabuvad ka raskemad viirusmeningiidi patsiendid. Bakteriaalse meningiidi korral määratakse patsiendile laiatoimeline veenisisene antibakteriaalne ravi. Viirusmeningiitide korral on tähtis voodirežiim ning raskematel juhtudel veenisisene vedelikravi. Meningiitide puhul on alati oluline palaviku alandamine ja peavaluravimite kasutamine.