Sügisel tahab organism sooja vitamiinirikast toitu
Sügisene menüü pole koht rasvastele ja magusatele roogadele, sest organismil on aeg koguda vitamiine ja mineraale, et valmistuda pikaks ja pimedaks talveks. Raskete toitude seedimine vaid segab kõige vajaliku imendumist, kui üldse midagi vajalikku sellises söögis leidub. Ka kohvi peaks välja vahetama turgutavate taimeteede vastu, kirjutavad toitumisnõustajad üksmeelselt oma blogides ja kodulehtedel.
Sügist on vanarahvas nimetanud aastaajaks, mis toob tervise. Tõsi see ju ka on: nii palju värsket soodsat (kodumaist) kraami meie laiuskraadil eriti muul ajal ei saa. Seda on mõistlik ära kasutada ja ahmida endasse nii palju vitamiine kui võimalik. Eriti C-vitamiini, mis tugevdab immuunsussüsteemi ja kaitseb nii haiguste eest, piisav C-vitamiini päevakogus on naistel 45–75 mg, meestel 50–100 mg. Soovitatav keskmine kogus on 60 mg päevas. Seega peaks tingimata menüüs olema pohli, jõhvikaid, astelpajumarju, vaarikaid, kirsse, sõstraid, ploome, pirne, õunu, granaatõunu, sidrunit, porgandit, peeti, ebaküdooniat, kõrvitsat – ühesõnaga enam-vähem kõike, mida turult varasügisel saab, nii tahkelt kui ka toormahlana.
Sügisel kurdavad väga paljud, et kogu aeg nälg näpistab ja tahaks süüa palju rohkem kui enne. Nälja vastu aitavad värsked puuviljad ja aedviljad – täidavad kõhtu ja neis on rohkelt vitamiine ning kiudaineid, mis on head seedimisele.
Kui tundub, et söögisedelist kõike vajalikku piisavalt kätte ei saa, on mõistlik apteegist toidulisandeid või vitamiine kõrvale osta. Milliseid täpselt, tasub perearsti või apteekriga nõu pidada. Tuntud organismi tugevdajad on punane päevakübar, küüslaugukapslid (kes toore küüslaugu lõhna ja maitset ei salli).
Nüüd on aeg toidulauale ilmuda küüslaugul, sibulal (need on antibakteriaalse toimega ja kaitsevad just toorelt süües külmetushaiguste eest), ingveril, meel. Sügisel on hea süüa hapendatud toiduaineid. Nii näiteks kaitsevad hapendatud köögiviljad organismi välise jahtumise eest. Seedimist aitavad korras hoida hapupiimatooted, ja seedimine peab korras olema, et organism suudaks viirustele vastu panna.
Külm toit menüüst välja
Viirusetõrjele ja vitamiinide varumisele lisaks peaks menüüs sügisel arvestama ka seda, et organism vajab üha rohkem ja rohkem sooja. Traditsiooniline hiina meditsiin näiteks soovitab muuta toitumist aastaaegadest sõltuvalt. Kevadel tuleks rohkem süüa magusamaitselisi ja hapusid toite. Suvel palavaga tuleb süüa kergestiseeditavat toitu ja vältida kuiva, palavat ja rasvast. Tervislik on rohke puu- ja aedvili. Sügisel ilmad jahenevad, enam ei peaks nii palju sööma külma ja jahutavat toitu – nii välditakse mao ja põrna talitluse häirumist, mis muidu tooks organismi liialt niiskust, usuvad hiina meditsiini tundjad. Nüüd tuleks eelistada soojaandvaid suppe ja vältida raskestiseeditavaid praetud toite ning külma õlut. Sügisesse sobib paremini vein. Talvel sobivad toitvad ja sooja andvad keedetud söögid-joogid.
Soojad ja kuumad toiduained
Traditsioonilise hiina meditsiini järgi
- on soojad toiduained: aniisiseemned, veiseliha, lambaliha, kanaliha, pruun suhkur, juust, kastanipähkel, küüslauk, murulauk, karulauk, porrulauk, šokolaadipiim, koriander, koorimata riis, ingver, haneliha, hanemunad, kalkuniliha, seasink, vorst, granaatõun, kartul, jäneseliha, mandariin, kreeka pähkel, värske nisu, viinamarjavein, aprikoos, virsik, lambapiim, kitsepiim.
- on kuumad toiduained: või, šokolaad, nelk, kohvi, karri, lambaliha, sularasv, liköör, sinep, sibul, nuudlid (praetult), maapähkel (praetult), pipar (must ja valge), tšilli, viski.
Allikad: www.kodu.neti.ee; www.terviseinfo.ee; www.toitumine.ee; www.rahvaylikool.ee; www.tervistav.blogspot.com; www.kehakeel.ee
