Foto: Unsplash
Sõid nädalavahetusel mõnusalt perekeskis mitu toekat rooga, lisaks pistsid nahka kõik laste taldrikujäägid ja nüüd plaanid süümepiinades vaeveldes rangele dieedile jääda? Selgitame, miks ekstreemne dieet või toitumiskava ei toimi või lausa halba teeb.

Sajad tuhanded inimesed Eestimaal on kas praegu või mingil hetkel oma elus järginud mingit toitumiskava. Internet on toitumiskavade edulugusid kuhjaga täis. Kõike seda vaadates peaksid Eesti inimesed olema normaalses kaalus ja terved. Statistika näitab kahjuks vastupidist.

Paljud toitumiskavad on tõepoolest koostatud selliselt, et nad on mitmekesised ning neist saab ehk isegi kõik vajalikud toitained kätte. Kuid tekib küsimus - kas ja mida inimene neid kavu järgides õpib? Võib-olla rohkem toidutegemist ning ehk ka portsjonite hindamist, et kui palju oleks sobiv süüa. Tihti nõuavad sellised toitumiskavad kindlate retseptide järgi toidutegemist (vahel suisa kolm korda päevas) ning kaal langeb (mis on peamine eesmärk, miks toitumiskava üldse valitakse) vaid siis, kui näpuga järge aetakse.

Kui aga see, mida pakutakse, erineb väga suuresti sellest, mida oled seni söönud või on üldse vastumeelne, mida siis teha? Kuidas süüa lõunasööki või õhtusööki, kui soovid pere või sõpradega väljas süüa, aga toitumiskava näeb ette midagi muud kui söögikohas saada on? Kaua jaksab teha täpselt seda, mis on ette kirjutatud?

Halvem variant on aga see, kui toitumiskava on üles ehitatud ainult kiire kaalulanguse peale. Kahjuks paljud inimesed sellise valivadki, sest peokleiti mahtuda või rannavormi saavutada on ju vaja ruttu. Kui energiakogus on äärmiselt piiratud, siis peale pidevalt saatva näljatunde ja halva meeleolu, saab organism ka liiga vähe normaalseks toimimiseks vajalikke aineid.

Enamik inimesi on kuulnud „kaloritest" ehk siis tegelikult energiast, mida toit sisaldab. Päevane energiavajadus on täiskasvanud naisterahval keskmiselt 2000 kilokalorit. Mõned inimesed on kuulnud ka valkudest, rasvadest või süsivesikutest, viimaseid paljud millegipärast kardavad ja väldivad..

Aga veel on olemas vitamiinid ja mineraalained. Peale selle, et neid on vaja näiteks luude terviseks, aju toimimiseks või immuunsüsteemi korrashoidmiseks, on nad vajalikud ka ensüümide koostises. Kehas toimuvad protsessid (nt seedimine, ainevahetuslikud protsessid raku tasandil jne) ei saa toimuda ilma ensüümideta, seega siis ka ilma vitamiinide ja mineraalaineteta. Neid aga omastab inimene kõige paremini toidust, kus nad on tasakaalustatud söömise korral omavahel õiges vahekorras. Kui aga toitumiskava annab alla 1500 kcal, siis ei ole lootustki, et see sisaldaks neid piisavalt ning lisaks ka piisavas koguses kiudaineid. Viimased on vajalikud ka selleks, et teil kõht läbi käiks ja pidevalt kinni ei oleks.

Äärmiselt madala energiasisaldusega dieedid võivad ju kaalu langetada, kuid inimene ei jaksa kaua nälgida. Kui dieedipidamine üle jõu hakkab käima või soovitud tulemus käes, pöördutakse tihti vanade harjumuste juurde tagasi, sest teadmisi, kuidas süüa nii, et kaal püsiks, sellised kavad kahjuks ei anna. Ja kaal tuleb tagasi, mõnikord ka kahekordselt. Millele järgneb uus dieediperiood ja uus kaalutõus.

Kui toitumiskavas on kirjas, et tuleb süüa brokolit, siis kohusetundlik inimene, kes toidust midagi ei tea, aga brokolit ka ei armasta, pressib selle suure tahtejõuga, hambad ristis, endale sisse. Teadlik inimene asendaks selle ilma suurema süümepiinata mõne teise sarnase köögiviljaga. Mis toob meid ringiga tagasi selle juurde, et toitumiskava järgides võid küll saavutada eesmärke, kuid enamasti ainult lühiajalisi ning pikas perspektiivis ei ole tegemist väga jätkusuutliku tegevusega.

Soovitan endale selgeks teha põhitõed, kuidas ja mis proportsioonides midagi süüa, mida eelistada ja mida süüa vähem/harvem, milliseid vajalikke aineid üks või teine toit sisaldab ning teha muudatusi samm-sammult. Valides kõigepealt need, mida on kõige lihtsam järgida (nt juua limonaadi asemel vett või leivale rasvainet mitte määrida), on lootust, et muutunud harjumused kinnistuvad ning neist on kerge kinni pidada ka pärast ihaldatu saavutamist.

Nipid tervislikuks toitumiseks

  • Igaüks on erinev - mis sobib sõbrale, ei pruugi sobida sinule
  • Tee selgeks söömise põhitõed, vaata üle enda söömine ja sellest lähtuvalt vähenda või suurenda mõne toidu söömist või asenda midagi mõne teise toidu vastu
  • Tee muudatusi sammhaaval, alustades neist, mis tunduvad sulle kõige kergemini järgitavad
  • Süüa võib kõike, kuid õigetes kogustes ja sageduses. Ka parimad valikud liiga sageli ja suures koguses võivad kokkuvõttes osutuda halvaks valikuks
  • Kui vahel soovidki süüa midagi, mida soovitatakse pigem süüa harvem ja väiksemates kogustes, siis püüa leida kõikide variantide seast kõige vähem halvem variant
  • Söök ei ole vaenlane, vaid sõber - naudi seda!

Tagli Pitsi, ekspert
Tervise Arengu Instituut