Suurt rolli mängivad siin veel erinevaid toitumisviisid ja -harjumused, mida täiskasvanud inimesed vastavalt oma elustiilile püüavad järgida ning kus tuleb tihtipeale ühest või teisest toituainest loobuda, olgu selleks siis liha, jahu- või hoopiski piimatooted. Loomulikult pole täiskasvanud inimesel keelatud süüa seda, mida soovib, kuid kindlasti ei tohiks oma elustiili tõttu unustada ära lapse vajadused, kelle organism alles areneb. Siin võib näiteks tuua erinevaid piimatooteid, mida vanemad eelistavad vähem süüa, kuid mis on lapse organismile vajalikud. (Tõsi ta on, et piimatooted võivad väikelastel tekitada kõhuhädasid, näiteks gaase, sellise juhul olen oma väikelastele andnud piimasegusid, mis samuti sisaldavad lapsele olulisi vitamiine aga samas ei tekita kõhugaase.)

Seega on üsna tõenäoline, et väikelapse hoiak toidu suhtes võib kujuneda väga valikuliseks kui lapsevanemad jätavad mõned toituained põhjenduseta oma lapse menüüst välja. Siis juhtubki, et tervislikud värsked toidud muutuvad lapse jaoks ebaatraktiivseks ning võib minna aastakümneid enne kui ta avastab enda jaoks toidu, mis talle lapsena üldse ei meeldinud aga nüüd ,mitu aastat hiljem, lausa jumaldab.

Klassikaline näide võib olla siin ehk tatar.
Näiteks Mari lapsena tatart ei söönud, ema andis küll proovida, kuid igal korral laps keeldus, lõpuks loobus ka ema lapsele tatra pakkumisest. Kuid kas õige on siin loobuda või hoopis püüda last tatart sööma meelitada, olgu selleks siis erinevad viisid tatra valmistamiseks või aeg-ajalt last ikka proovima kutsuda.

Väikelaps vanuses 1–3 eluaastat sõltub täielikult oma vanematest — toidulaud, aktiivsus, riietus jne. Kõige olulisem on siin fakt, et väikelapse toidulaud on tema vanemate valida ning see on see koht, armsad emad-isad, kus teil tuleb anda oma panus, et ehitada tugev alus lapse toitumisharjumustele, mis mõjutab teie lapse läbi terve elu. Kui õpetate, soovitate ja proovite koos lapsega süüa erinevaid köögivilju, putrusid, marju, kala, puuvilju, siis on suur tõenäosus, et teie laps sööb neid ka hilisemas elus ning tema toidulaud on seega mitmekesine ning tasakaalustatud, mis on tugeva tervise aluseks.

Foto:Scanpix/PantherMedia

Mõelge pisut koos minuga. Kas teil on toite või toiduaineid, mida te ei söö, sest saite lapsepõlves trauma või mida teie peres lihtsalt mitte kunagi söödud ei ole? Kuidas hakkab teie laps armastama värskeid salateid, köögivilju, kala ja tervislikke maiustusi, kui teie neid talle ei paku? Millisena te soovite oma last kümne või kahekümne aasta pärast näha? Terve, ilusa, õnneliku, tugeva ja enesega rahulolevana või õnnetu, ülekaalulise, enesega rahulolematu ja haigena? Jah, toit võib seda kõike pakkuda. Nii head enesetunnet ja vormis keha kui ka ülekaalu ja halba enesetunnet.
Olgem oma lapsele eeskujuks tervisliku ja täisväärtusliku toitumise teekonnal.

Pilleriin Täht, toitumisspetsialist, treener ja kolme lapse ema

Foto: Perepäev Kesklinna Lastepolikliiinkus

16. aprillil toimub Tallinna Lastepolikliinikus perepäev, mille teemaks on „Laps ei ole täiskasvanu“.

Perepäeval räägivad väikelaste toitumisest Tallinna Lastehaigla endokrinoloogi Ülle Einberg ning toitumisspetsialist Pilleriin Täht. Pärast ekspertide sõnavõtte toimub vestlusring, kus lastevanematel on võimalus küsida nõuandeid seoses väikelapse toitumisega.

Lisaks sellele ootavad kõiki perepäeval osalejaid tervislikud lõuna-snäkid. Sealhulgas jagatakse soovitusi ja nippe, kuidas valmistada lapsele tervislikke ja maitsvaid suupisteid.

Võtke julgelt kaasa oma lapsed, sest olemas on ka lastenurk, kus saab senikaua mängida kuni emad-isad nippe õpivad!

Anna oma osalusest teada aadressil perepaev@alfa-omega.ee