Kas tahaksid veel proovida? Mida mina sellises olukorras ütleksin? Olukorras, kus minust väiksemad, suuremad, paksemad ja ka osavamad mööda jooksevad, roomavad, ronivad ning teevad muid harjutusi kiiremini ja paremini? Jah, andke nätsu, siis proovin veel! Ei taha see poiss enam proovida, ta ei taha midagi. Kommi saab, limonaadi saab, nätsu saab ilma jooksmata. Ta jõudis trenni ajal kiita, mida kõike ta veel saab. Ja ma ei kahtle, kehakaal oli ilmekalt selle tõendiks.

Trennis ei pea midagi andma, et laps treeniks. Trenn ise ongi ju boonus. Ma viskan täiskasvanute trenni lõpus aeg-ajalt nalja, et kohe saabuvad mõnuained loomulike kehaliste hormoonide näol. Treeningujärgne heaolutunne on sõltuvusttekitav. Julmana kõlab variant, et laps harjub pingutama rosinaga, nagu koer krõbinate või vorsti peale.

Lapsevanematele pikka meelt ja otsuse- ning tahtekindlust laste kasvatamisel ja suunamisel. Tihti jõuavad trenni sellises kehvas seisus lapsed, kelle trenni kaasamiseks on vaja eelnevalt teha “taastusravi”, mis siinkohal sõnakasutuses pigem järeleaitamisele järelaitamine. Millal jõuab teile kohale, et laps on ülekaaluline ning see on eluohtlik või sandistav?! Kust maalt algab ülekaal ning mis on selle tunnused? Võtke ühendust oma perearstiga ning määrake kehamassiindeks, kaaluge, mõõtke, võrrelge. Jälgige toitumisharjumusi ja liikumisharjumusi- kõrvutage need teineteisele ja hinnake, kas enamuses on sisse söödav kalor ?

Kas olen oma teemakäsitluses julm? Teen kellelegi liiga? Liiga pinnapealne? Aga tule ja räägi sellest 25. oktoobril Korrus3-es. Korraldame Motivatsioonikoolituse lastevanematele.